teemad
Peamised teemad, mida sel aastal Lahemaal käsitleme, on rannakultuur, ajalooliste hoonete renoveerimine ja Lahemaa rahvuspargi loodusväärtuste säilimine.
Käsmu päeval veedame aega kohalike kalameestega, tutvume Käsmu ajalooga, teeme ringkägu Käsmu meremuuseumis. Lisaks mõtleme, kuidas kaitsta vee-elustikku ning puhast veekeskkonda ja mida teha, et säiliks traditsiooniline kalapüük rahvuspargis.
Suure talgupäeva käigus külastame orelimeister Hugo Lepnurme sünnikodu Hagumäe talus ja tutvume ajalooliselt väärtuslike hoonete renoveerimise põhimõtetega. Natuke kraabime ja pintseldame linaõlivärvidega ning aitamegi olulise kultuuritegelase sünnikodu olukorda paremaks teha.
Loodusväärtused, kooslused, pärandkultuur olulised rahvuspargi väärtused. Kuidas leida kompromiss Lahemaa elanike ja rahvuspargi külastajate vahel ning lahendus külastukoormuse hajutamiseks, Lahemaa väärtuste teadvustamiseks ja kohalike ning külastajate vahelise konflikti lahendamiseks? Katsume selles ühiselt Palmse päeval selgust saada.
Grupitööde läbivateks teemadeks on maaettevõtlus, eesti maalambad, traditsiooniline taluehitus ja pärandkultuur
I Maaettevõtlus, maaturism - tiimipoolt hoiavad grupitööd ohjes Katrin ja Maie
Maaettevõtluse grupitöö keskendub Lahemaa maaturismi edendamise probleemide ja võimalustele läbi Iisaka turismitalu igapäevaelu. Iisaku talu maadele jäävad kivikangrud, hiis ja ohvrikivi. Tänu pererahva ettevõtlikusele on osatud oma maa eripära kasutada talu turistidele atraktiivseks tegemisel. Grupitöö päev algab väiksese tutvustusega. Perenaine Mare räägib meile oma elu ja olust ning tutvustab talus pakutavaid pakette, millele ootab päeva lõpuks kommentaare ja soovitusi. Grupitöö käigus korrastame kivikalmet. Kunstimeelega inimesed saavad maja ees paekivist mosaiiki laduda. Selles grupitöö on ühendatud lahke pererahva käe all reaalne füüsiline töö ja mõttetalgud :)
II Eesti maalammas, põlistõugude säilitamine - Liisi
Sae talu perenaine Imbi räägib meile, mis loom see maalammas õige on, pajatab tõu ajaloost, samuti põhjustest, miks on väike osa Eesti lambakasvatajatest võtnud oma südameasjaks kõnealune tõug taastada. Grupitöö praktilises osas saavad nobenäpud harjutada kätt villa puhastamise, pesemise ja viltimisega ning mehisema töö armastajad proovile panna oma meistrimehe oskused paekivist laudaesise ladumisel.
III Traditsiooniline taluehitus ja lautrikohtade taastamine Pedassaarel - Vallo
Grupitöö algab Kaarli talumuuseumist, mis on muinsuskaitse all olev 11 ehitisest koosnev hoonetekogum. Vanim sealsetest hoonetest on ehitatud juba 1745. aastal. Perenaine Hille annab meile ülevaate talu ajaloost ning tutvustab erinevate hoonete juures kasutatud ehitusviise ja -materjale. Sobiva ilma ja veeseisu korral jätkub grupitöö Pedassaare neemel, kus taastame vanu lautrikohti. Selleks puhastame paadi randumistee kividest ning paigaldame lautri servadesse piirded. Vahetus läheduses asub üks piirkonna parimaid ujumiskohtasid ning koht ise on väga kaunis. Kehvema ilma korral leiame kasulikku ja harivat tegevust talumuuseumi juures.
IV Pärandkultuur ja kiviaiad - Tõnu
Grupitöö leiab aset Toomani talus, kus perenaine Tiiu tutvustab Toomanite perekonna ajalugu. Proua Tiiu on rajanud väikese talumuusemi, mille kaudu saame aimu, kuidas on erinavad põlvkonnad talus elanud ja toimetanud. Pärandkoosluste majandamistraditsioonid on Toomani talus olnud väga pikaajalised, kuid paraku takistavad traditsioonide järgimist üha nutikamaks muutunud lambad, kes karjamaa kivipiirdeid hoolega lammutada tahavad. Nii ootabki taluperenaine Tiiu meid appi, et õpiksime koos kiviaedade taastamist ja kindlustaksime olemasolevaid piirdeid.
Peamised teemad, mida sel aastal Lahemaal käsitleme, on rannakultuur, ajalooliste hoonete renoveerimine ja Lahemaa rahvuspargi loodusväärtuste säilimine.
Käsmu päeval veedame aega kohalike kalameestega, tutvume Käsmu ajalooga, teeme ringkägu Käsmu meremuuseumis. Lisaks mõtleme, kuidas kaitsta vee-elustikku ning puhast veekeskkonda ja mida teha, et säiliks traditsiooniline kalapüük rahvuspargis.
Suure talgupäeva käigus külastame orelimeister Hugo Lepnurme sünnikodu Hagumäe talus ja tutvume ajalooliselt väärtuslike hoonete renoveerimise põhimõtetega. Natuke kraabime ja pintseldame linaõlivärvidega ning aitamegi olulise kultuuritegelase sünnikodu olukorda paremaks teha.
Loodusväärtused, kooslused, pärandkultuur olulised rahvuspargi väärtused. Kuidas leida kompromiss Lahemaa elanike ja rahvuspargi külastajate vahel ning lahendus külastukoormuse hajutamiseks, Lahemaa väärtuste teadvustamiseks ja kohalike ning külastajate vahelise konflikti lahendamiseks? Katsume selles ühiselt Palmse päeval selgust saada.
Grupitööde läbivateks teemadeks on maaettevõtlus, eesti maalambad, traditsiooniline taluehitus ja pärandkultuur
I Maaettevõtlus, maaturism - tiimipoolt hoiavad grupitööd ohjes Katrin ja Maie
Maaettevõtluse grupitöö keskendub Lahemaa maaturismi edendamise probleemide ja võimalustele läbi Iisaka turismitalu igapäevaelu. Iisaku talu maadele jäävad kivikangrud, hiis ja ohvrikivi. Tänu pererahva ettevõtlikusele on osatud oma maa eripära kasutada talu turistidele atraktiivseks tegemisel. Grupitöö päev algab väiksese tutvustusega. Perenaine Mare räägib meile oma elu ja olust ning tutvustab talus pakutavaid pakette, millele ootab päeva lõpuks kommentaare ja soovitusi. Grupitöö käigus korrastame kivikalmet. Kunstimeelega inimesed saavad maja ees paekivist mosaiiki laduda. Selles grupitöö on ühendatud lahke pererahva käe all reaalne füüsiline töö ja mõttetalgud :)
II Eesti maalammas, põlistõugude säilitamine - Liisi
Sae talu perenaine Imbi räägib meile, mis loom see maalammas õige on, pajatab tõu ajaloost, samuti põhjustest, miks on väike osa Eesti lambakasvatajatest võtnud oma südameasjaks kõnealune tõug taastada. Grupitöö praktilises osas saavad nobenäpud harjutada kätt villa puhastamise, pesemise ja viltimisega ning mehisema töö armastajad proovile panna oma meistrimehe oskused paekivist laudaesise ladumisel.
III Traditsiooniline taluehitus ja lautrikohtade taastamine Pedassaarel - Vallo
Grupitöö algab Kaarli talumuuseumist, mis on muinsuskaitse all olev 11 ehitisest koosnev hoonetekogum. Vanim sealsetest hoonetest on ehitatud juba 1745. aastal. Perenaine Hille annab meile ülevaate talu ajaloost ning tutvustab erinevate hoonete juures kasutatud ehitusviise ja -materjale. Sobiva ilma ja veeseisu korral jätkub grupitöö Pedassaare neemel, kus taastame vanu lautrikohti. Selleks puhastame paadi randumistee kividest ning paigaldame lautri servadesse piirded. Vahetus läheduses asub üks piirkonna parimaid ujumiskohtasid ning koht ise on väga kaunis. Kehvema ilma korral leiame kasulikku ja harivat tegevust talumuuseumi juures.
IV Pärandkultuur ja kiviaiad - Tõnu
Grupitöö leiab aset Toomani talus, kus perenaine Tiiu tutvustab Toomanite perekonna ajalugu. Proua Tiiu on rajanud väikese talumuusemi, mille kaudu saame aimu, kuidas on erinavad põlvkonnad talus elanud ja toimetanud. Pärandkoosluste majandamistraditsioonid on Toomani talus olnud väga pikaajalised, kuid paraku takistavad traditsioonide järgimist üha nutikamaks muutunud lambad, kes karjamaa kivipiirdeid hoolega lammutada tahavad. Nii ootabki taluperenaine Tiiu meid appi, et õpiksime koos kiviaedade taastamist ja kindlustaksime olemasolevaid piirdeid.
Suveakadeemia koostööpartnerid ja toetajad:
