kokkuvõtted
Hagumäe talgupäev

19. juuli hommikul sõitsid suveakadeemikud Tsitresse, Hagumäe tallu, et võõbata üle üks kena, aga kulunud taluhäärber. Selles majas kasvas tuntud orelikunstnik Hugo Lepnurm. Meid võtsid vastu Jüri Kuusman ja Tarmo Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskusest ning talu perenaine Tiiu. Ülesandeks oli katta maja fassaad linaõlivärviga. Nädal varem olid eelmised talgulised puhastanud pinna lahtisest värvist ja teinud kruntimise. "Kollane meeskond" lendas kohe peale, suurem osa värvis maja lõunakülge, mõned tüdrukud pintseldasid akende kohal olevat südametega pitpitsi. Kõige kannatlikumad pandi tegema väikest "akent ajalukku" - ruutsentimeetri kaupa tuli kaapida välja endised värvikihid, et oleks näha, kuidas maja on erinevatel aegadel välja paistnud. "Punane meeskond" võttis käsile maja sokliosa ja peagi hakkas asi ilmet võtma - punase-kollase kombinatsioon oli tõesti kena. Peale imehead lõunat koos karastusjookidega jätkus töö põhiliselt väiksemate pindade peal - veranda postid ja muu taoline. Lõpuks jõudis kätte viimane pintslitõmme ja kõik tõdesid, et tulemus oli vaeva väärt.


Kiviaedade grupitöö Toomani talumuuseumis

Kiviaedade gupitöö leidis aset Muuksil, Toomani talu karjamaadel, mis on ümbritsetud vanade paekiviaedadega. Kiviaedu on Toomanil tõesti palju ning kohalikud lambad teevad endast kõik, et teisele poole piiret pääseda – seetõttu annab kivimüür mõnikord survele järgi... Grupitöö eesmärgiks oli esmalt õppida selgeks kiviaia ehitamise teooria ning seejärel parandada kriitilised kohad kiviaias. Töö algas Hundikangrute juures, kus võeti lahti ning laoti uuesti üles neli lagunenud lõiku. Õhtupoolikul parandati talu lähedal veel kaks auku. Pauside ajal vesteldi Toomani perenaise, Tiiuga, nii vanast kui tänapäevasest eluolust ning tutvuti talu ajalooga. Huvilised said ka lammast patsutada.
Päev pani mõtlema, et elukorraldus ning väärtushinnangud muutuvad ajas kiiresti – hetkeks ehk ununesidki igapäevased vastuseid otsivad küsimused.


Maalambad Sae talus

Üks neljast grupitööst toimus mõne kilomeetri kaugusel Kolgast – Uuri külas Sae talus. Hommikul tutvustasid perenaine Imbi ning peremees Taavi meile talu ajalugu ning viisid kurssi maalamba olulisusega ja lambakasvatuse hetkeseisuga. Kuna õues sadas kui oavarrest, möödus päeva esimene pool tubaste tööde seltsis – noppisime villa ning õppisime käsitsema kedervart. Lõunaks pakkus perenaine värskekapsasuppi lambalihaga. Pärastlõunal, ilma selginedes, sättisime end tööle talu hoovile: kes survepesuriga villa puhastama, kes villa väänama, kes aga kividest tsemendi abil ukseesist ehitama või aeda laduma. Päeva jooksul saime lähemalt tuttavaks ka majapidamise neljajalgsete elanikega – lambakoerte ning põlistõudu lammastega. Tööpäeva lõppedes võis igaüks endaga kaasa võtta nii palju villa, kui süda ihkas. Oli vahva ja hariv päev, loodetavasti saime lisaks ka pererahvale abiks olla.


Maaturismi grupitöö Iisaka talus

Kuna Eesti ilma ei ole võimalik ette ennustada, saime me grupitöö päeval üllatusliku vihma osaliseks. Õnneks aga ei lasknud me ennast sellest heidutada ja tegime päevaplaani kiiresti ümber. Alustuseks istusime Iisaka talu perega ümber laua ja arutasime ettevõtluse võimalusi Lahemaa rahvuspargis. Perenaine Mare rääkis oma töödest ja tegemistest ja meie üritasime mõttetalgute osas natuke kaasa aidata. Iisaka talu on tuntud oma käsitöötoodete poolest, millele on nii suur nõudlus, et perenaisel on mitme kuu töö juba ees ootamas. Mõttevahetusele järgnes füüsilise töö osa. Suveakadeemikud jagunesid kaheks grupiks - lõnga ketrajatakes ja mosaiigi ladujateks. Mosaiigi ladumine oli täitsa raske töö, kuid toredad kaaslased tegid selle väga lõbusaks. Pererahva üllatuseks said meil mingil hetkel isegi kivid otsa, nii et pidime natuke ka muud tööd tegema. Kuna talu aladel on ka iidseid matmispaiku, käisime neid võsa alt puhastamas. Selleks ajaks oli ka päike välja tulnud ja see tegi töö hoopis kergemaks. Pererahvas pakkus meile head ja paremat süüa ja päeva lõpus tähistasime ka pere noorima poja ülikooli sissesaamist. Grupitöö päev läks väga vahvalt, sest saime talu heaks midagi ära teha ja samal ajal ka väga toredate inimestega lähemalt tuttavaks!


Traditsiooniline taluehitus ja lautrikohtade taastamine Pedassaarel

Suveakadeemia lautrikohtade taastamise grupitöö leidis aset Pedassaare külas, mis asub Lahemaa Rahvuspargi kirdeosas. Samanimelisele neemele olid kogunenud kohalikud kalurid ja mõned ümberkaudsed elanikud, asjaosalised Keskkonnaametist ja Riigimetsa Majandamise Keskusest ja ka grupp suveakadeemikuid. Grupitöö eesmärgiks oli kaasa aidata traditsioonilise rannaelanike eluviisi säilitamisele, taastades paadi randumisteid. Samuti soovisime rohkem teada saada piirkonna ajaloost ja paigale iseloomulikust taluarhitektuurist.
Grupitöö algas männilattide koorimisega, samal ajal tegutses rannas traktor, mis puhastas paaditeid kividest. Esimene koorem latte puhastatud, paigaldasime ühe lattidest ehitatud raami vette ning kinnitasime selle kividega. Enne lõunapausi õnnestus külastada ka neeme teises servas asuvat populaarset ujumiskohta.
Pärastlõunal tutvusime Kaarli talumuuseumiga, mis on muinsuskaitse all olev 11-st ehitisest koosnev talukompleks. Huvitav oli teada saada erinevate hoonete saamislugu ning näha mitmesuguseid vanaaegseid tööriistu ja seadmeid. Neemel koorisime veel latte ning korrastasime lautrikohtade ümbrust. Enne päeva lõppu õnnestus veel tutvuda neemel kasvavate vanade mändidega ja Eesti maatõugu lehmadega.
Hoolimata veidi vihmasest ilmast oli tõeliselt produktiivne ja kreatiivne (ranna)päev, tegime praktilist tööd ning saime uusi teadmisi Lahemaa rahvuspargi ühe piirkonna kohta.



Mõttetalgud ”Koostöö Lahemaa rahvuspargi väärtuste hoidmisel ja tutvustamisel”

Eelviimasel Suveakadeemia päeval toimus Palmses Lahemaa looduskeskuses mõttekoda Lahemaa rahvuspargi looduse ja pärandkultuuri kaitse ning turismi korralduse üle. Üritust korraldasime koos Keskkonnameti Viru regiooni töötajatega.

Mõttekoda koosnes ettekannetest ja arutelust. Mõttetalgutele tuli osalema üllatavalt palju kohalikke elanikke (nt ka üks Lahemaa vallavanematest). Tänu sellele olid küsimused ettekandajatele ja hilisem arutelu veelgi asjakohasem ja sügavam. Koos oli kergem ka probleemidele lahendusi leida.

Ettekanded:

10.00 Maret Vildak (KKA looduskaitse juhtivspetsialist), Lahemaa rahvuspargi kaitsereziim ja külastuskorraldus
10.20 Jaak Neljandik (RMK Põhja-Eesti puhkeala juhataja), RMK ja külastuse infrastruktuur Lahemaal
10.40 Ave Paulus (KKA kultuuripärandi spetsialist), Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi säilitamine ja tutvustamine
11.00 Katrin Jürgens (KKA looduskaitsebioloog), Liggi Namm (KKA maahoolduse spetsialist), Lahemaa rahvusaprgi loodusväärtuste ja koosluste säilitamine ja tutvustamine
11.30 Mart Reimann (MTÜ Eesti Ökoturismi Ühendus) Ökoturismi võimalustest Lahemaal
11.50 Üllar Hendla (Lahemaa Matkakeskus) – matkade korraldamisest Lahemaa rahvuspargis ühe ettevõtja kogemuse põhjal
12.10 Linda Metsaorg (Eru Lahe Rannarahva Selts) – külade tegevusest piirkonna väärtuste hoidmisel ja tutvustamisel
12.40 Peeter Hussar, (Lahemaa kauaaegne retkejuht ja retkejuhtide koolitaja) - Lahemaa looduse vahendamine. võimalused ja probleemid

Mõttekoda modereeris Pille Tomson (endine Karula rahvuspargi direktor), kes sama-aegselt ettekannetega kirjutas üles ettekannetes välja toodud probleeme.

Ettekannetele järgnes diskussion probleemide üle arutamiseks.

Peamiste probleemidena toodi välja:

Eramaa versus kultuuripärandi tutvustamine; elamuehitus sulgeb rannaalad ja hävitab ranniku kooslusi; Kes tutvustab Lahemaal Lahemaad?; ühiskondlik transport puudulik; kaitsekorraldus, liikluskorraldus ja külastuskorraldus ühitamata; külastaja versus suvitaja versus turismiarendaja; looduskaitse vähe põhjendatud; Lahemaa sõprade selts puudub; info levik/levitamine; enamus külastajaid autoga; vähene looduses liikumine; käsitöö eksponeerimine puudulik; Lahemaa rahvuspargi tähendus ajas muutunud: praegu külaelus vähe tunda.

Probleemidele lahenduste leidmiseks jaguneti gruppideks.

Lahendused:

- On vaja arendada Lahemaad tutvustavate giidide õpet – atesteerimine ja giidide võrgustiku loomine.
- Vajalik on paradanda piirkonna elanike teadlikkust rahvuspargi kaitsekorraldusest (loengud, voldikud, parem koostöö)
- Algatada Lahemaa sõprade seltis loomine (eradliseisev ja erapooletu organisatsioon Lahemaa asja ajamiseks ja inimeste ühendamiseks), seejärel luua ka Lahemaa Fond
- Luua jalgrataste laenutamise võrgustik üle Lahemaa; autode parkimine suunata parklatesse; püstitada teede äärde peatumiskeelu märgid; arendada rattaturismi Lahemaal (Lahemaa – rattarahvuspark); rattamarsruudid, -parklad. Rahvuspark tervislike eluviiside propageerimise kohaks
- Vajalik on paradanada ühiskondlikku transporti (nn koolibussid aastaringseks). Kaitsekorralduskavasse autotranspordi osakaalu vähendamine ja kohaliku kogukonna vajadused.
- Omavaheline suhtlemise paradamiseks igale külale oma lepitaja
- Väärtuslikke kooslusi ja rannakülade struktuuri ei tohi hävitada läbi ehitustegevuse (efektiivsem ehitusjärelvalve, maaomanike teavitamine piirangutest, otsida lahendusi eksperthinnangute õigluse tagamiseks)
- Väärtuslike alade riigile ostmine
- Tuleb korradada kohaliku käsitöö õpetamise kursused ja kästiöö parem müük – käsitöölised ühinege!
- Saavutada huvigruppide: külastaja versus turismiarendaja versus suvitaja vahel kompromiss. Näiteks: suvitaja kasvatab heki. Turismiarendaja teeb kõrvale raja, turismiettevõtja selgitab turistidele kodukorda.

Kirjapandud lahendused said enamasti kirja pandud nende inimeste poolt, kelle võimuses osaliselt ongi nende asjadega tegeleda (erinevate riigiametite töötajad, loodusgiidid ja kohalikud elanikud). Tundus, et tahet ja usku Lahemaa inimestel Lahemaa hoidmiseks on. Jääb üle vaid neile oma tegemistes edu soovida!


 
Suveakadeemia koostööpartnerid ja toetajad: