Grupitööde kokkuvõtted
Maaturismi grupitöö
Grupitöö eesmärkideks oli tutvustada osalejatele Soomaa rahvusparki, saada teadmisi Eesti maaturismi kohta, tegelda Soomaa rahvuspargi kui turismiobjekti puuduste ja neile võimalike lahenduste leidmisega. Grupitööd juhtisid Varri Väli (MTÜ Eesti Maaturism) ja Evelin Aavik (grupitöö organisaator).
Esimesel päeval tutvustas MTÜ Eesti Maaturism tegevdirektor Varri Väli maaturismi. Kokkuvõtlikult: MTÜ koostab Eestimaa Reisijuhte, kuhu on koondatud enamus nii maa kui linna piirkondades tegutsevatest turismi ettevõtetest ning Eestimaa looduse reisijuhte, mis on suunatud välismaalastele. Viimase väljaande jaoks viisid nad läbi konkursi, kus professionaalsed fotograafid pildistasid üles ligi 100 Eesti kaunimat kohta. MTÜ üheks eesmärgiks on suunata turistide vool pealinnast välja ja muuta nii eestlastele kui väliskülalistele Eestimaal reisimine ja maapiirkondade avastamine lihtsaks ja huvitavaks.
Teisel päeval käisime läbi suurema osa Soomaa rahvuspargi matkaradadest ja tutvusime rahvuspargi keskusega. Käisime Kuraniidu ning Lemmjõe keelemetsa õpperadadel ja Eesti kõrgeimas rabas Ingatsi. Ringi käies oli eesmärgiks hinnata rahvuspargi puudujääke turisti silme läbi ja mõelda, mis võiks kutsuda inimesi Soomaale ja kuidas leida neile atraktiivseid tegevusi.
Ühe äärmusena tekkis idee luua Erna retke taoline mitmepäevane ekstreemne matk, mis ei tookski väga palju inimesi kokku, vaid pigem teeks Soomaa tuntumaks, nii Eestis kui välismaal. Samas peaks sellist ideed ellu viima eraisikud, mitte rahvuspark. Kuna turistidele tehtud matkarajad on suhteliselt kergesti läbitavad võiks olla ka raskemalt läbitavaid radasid, kus ei niidetaks võsa jms. Samas on selge, et Soomaa rahvuspargi loodus on võimas ja pakub elamuse ka ilma väliste atraktsioonideta, pigem peaks rahvuspargi külastuskeskus suutma erinevatele turistidele pakkuda võimalikult mitmekesist tegevust ja huvitavaid teadmisi igal aasta ajal. Kahjuks jääb hetkel asi ühekülgseks, selles on süüdi riigipoolne vähene huvi ja toetus.
Ökomärgistamise grupitöö
Ökomärgistamise töörühmas tutvuti Euroopa Ühenduse ökomärgise taotlemise nõuetega ning hinnati kuivõrd vastab Soomaa hostel nendele nõuetele. Kuna majutusasutustele määratud ökomärgise nõuded katavad enamuse hosteli tegevustest alates energia, vee, kemikaalide, abivahendite tarbimisest kuni külaliste teavitamiseni, siis tuli töörühmas osalenutel uurida erinevaid dokumente, teha mõõtmisi (nt mõõta kraani veevooluhulka), uurida teabe kättesaadavuse võimalusi jne, jne.
Töörühma tulemusena valmisid nn ökokaardid, kus hosteli asendiplaanile märgiti probleemsed, aga ka positiivsed piirkonnad. Lisaks täideti ökomärgise taotlusvorme, mille käigus kerkis esile mitmeid huvitavaid küsimusi: kas hostel on ehitatud bioklimaatilise arhitektuuri põhimõtteid järgides, või kas oleks võimalik orgaanilisi jäätmeid eraldi komposteerida? Jne.
Töörühma tulemused aitavad Soomaa hostelil hinnata oma vastavust Euroopa Ühenduse ökomärgise nõuetele ja aitavad hostelil taotleda ökomärgist – tähist, mis näitab selle majutusasutuse keskkonnasõbralikkust. Ja kui polegi soovi märgist taotleda, aitavad töörühma tulemused parandada hosteli keskkonnategevust tulevikus.
Õuesõppe grupitöö
Õuesõppe grupitöö käigus tutvusime uue Keskkonnahariduskonseptsiooniga, mida tutvustas meile Ivar Puura, ning erinevate mängudega, mille abil õppeprotsessi huvitavamaks muuta. Mänge õpetas meile Elva Gümnaasiumi õpetaja Aigi Kapten. Arutluse all olid ka mõned probleemid, millega õpetajad puutuvad kokku seoses õuesõppega.
Üheks grupitöö eesmärgiks oli tutvumine Soomaa looduse ja selle loodusharidusliku väärtusega. Seepärast läbisime teisel päeval 7 km pikkuse Riisa rabaraja. Matka tegid eriti huvitavaks giid Algise harivad, kuid samas muhedad kommentaarid. Veel külastasime Soomaa looduskaitseala külastuskeskust, mis andis hea ülevaate kogu kaitseala vaatamisväärsustest.
Grupitöö käigus tekkis ka mõte, et koolid võiks kasutusele võtta keskkonnabussid, milles oleks olemas vastav varustus edukaks õuesõppeks. Meie töögrupp jõudis ka järeldusele, et kogu Soomaa on suurepärane loodusklass, kus on õpilastele võimalik tutvustada erinevaid elupaiga- ja kasvukohatüüpe ning kohalikku ajalugu... ning koht kuhu tahaks isegi tagasi tulla.
Täiskasvanute keskkonnahariduse grupitöö
Täiskasvanute loodushariduse grupitöö eesmärgiks oli leida mooduseid täiskasvanute kaasamiseks loodusharidussüsteemi. Selle eesmärgi täitmiseks andis Taime Puura (Riiklik Looduskaitsekeskus) osalejatele ülevaate loodushariduse toimimisest Eestis ja tutvustas Riikliku Looduskaitsekeskuse rolli loodushariduse edendamisel. Peamiselt tegeldakse Eestis praktilise loodushariduse andmisega – seda läbi projektipõhiste seminaride ja õppepäevade, keskkonnainfopunktide, looduseõpperadade (Eestis kokku ca 1200 km) ning looduskaitsekeskuste. Töö looduskaitsekeskustes on suunatud kohalikele ja seotud kohapõhiste tegevustega. Sihtgrupiks on peamiselt lapsed ning tegevus on kantud looduskaitse ideest (so keskne teema on looduse kaitsmise vajadus). Visioon praeguse loodushariduse andmisel on – inimene tunneb, et ta vastutab looduse ees. Täiskasvanutele eraldi mooduseid ja eesmärke loodushariduse andmisel ei ole seatud, kuid hetkeolukorras teadvustatakse, et täiskasvanute kaasamisel on oluline „perede” sihtgrupp – so integreeritakse laste ja täiskasvanute huvid.
Grupitöö eesmärgiks oli leida alternatiivsed mooduseid täiskasvanute kaasamiseks loodushariduse valdkonda. Selleks oli eelnevalt valitud viimasel ajal aina enam populaarsust koguv elamusturism ja meeskonnaehituse tegevused, mis toovad täiskasvanuid mõne ettevõtte või organisatsiooni personali koosseisus tavakeskkonnast eemale, et tugevdada grupisisest koostööd. Et meeskonnaehituse tegevusi loodusharidusega siduda andis elamusturismi ja meeskonnaehituse eesmärkidest, psühholoogilistest tagamaadest ning konkreetsetest tegevustest ülevaate meeskonnaehituse ekspert Viljo Vabrit. Peamisteks aspektideks, mis meeskonnaehitusel võtmeteguriteks on, võib lugeda tavapärase keskkonna vahetus, saadava elamuse sügavus ning tegevustele järgnev analüüs. Grupp tegi läbi ka paar lühemat meeskonnaehituslikku harjutust nagu trust-fall jne.
Ideid konkreetsemaks muutes pandi ajurünnaku abil paberile võimalikud tegevused, mis Soomaal oleksid teostatavad ning mis vastaksid meeskonnaehituseks vajalikele tingimustele ning sisaldaks ka loodushariduslikke elemente. Koostatud nimekirjast valiti välja paar huvitavamat ja reaalselt teostatavat ideed, mille kohta koostati täpsem tegevuskirjeldus, mis võiks olla Soomaa turismiedendajatele abiks nende tegevuste rakendamisel. Valitud tegevuskavad on toodud alljärgnevalt:
Pealkiri: Lihtne elu
Kirjeldus: Meeskonnaehituslike elementidega seikluslik nädalalõpp Soomaal. Grupilt (ettevõtte personal vms suurusega 5-15 inimest) võetakse ära kõik tänapäevane, pannakse selga temaatilised riided, millele järgneb instrueerimine kuidas hakkama saada (nt näidendivormis mängitakse läbi tegevused) ning antakse grupile ülesanne valmistada ürituse lõpuks ette rahvakalendriga seonduv sündmus (nt jõululaud jõuluõhtuks). Päevade jooksul elatakse traditsioonilist taluelu ja tehakse kõike vajalikku tööd, mis eesmärgi täitmiseks vajalik on (nt jahu jahvatamine leivaküpsetamiseks jne.). Tegevust ja selle analüüsimist juhendab igapäevaselt meeskonnatöö ekspert. Iga päev tehakse tehtust kokkuvõtted.
Ürituse kulminatsioon (lõpuõhtu) peaks olema meeldivat elamust kandev. Selleks tuua sinna osalema ka näiteks kohalikud muusikud jms. Ürituse kestvus peaks olema paindlik, kuid minimaalselt 2,5 päeva ning seotud ürituse eesmärgi saavutamiseks vajaliku töö hulgaga.
Vaja läheb: meeskonntöö eksperti, talutööde tundjat (instrueerija), pillimeest, talu (asustusest kaugemal), temaatilisi riideid ja tööriistasid, transpordivõimalust toimumiskohta.
Pealkiri: kombineeritud matk
Kirjeldus: Matkamine kanuuga, hobustega, jalgsi jne järjestikku, mille vahel toimuvad meeskonnaehituse mängud (nt. trust-fall, köiega üle jõe sõit, meeskondlikult üle takistuse ronimine ilma takistust puutumata jne). Matkade ajal loodushariduse kaasamiseks korraldada liigiõpet läbi väikeste ülesannete (nt lõuna ajal tuleb mingit liiki põõsast vms leida supipott, võtta jõest vett ja valmistada kaasa võetud ainetest lõunat). Enne matka algust õpitakse looduses liikuma ja käituma. Peale matka on saun ja ööbimine, hommikul moderaatoriga analüüs ning muljetamine. Matka täpne pikkus ja kestvus sõltuvalt grupi võimetele, kuid peab olema väsitav ja elamusterikas. Kogu ürituse kestvus on 1,5 päeva.
Vaja läheb: meeskonnatöö eksperti, looduses käitumise juhendajat, kanuusid, hobuseid ja ratsutamise juhendajat, lõkkeplatsi, jalgrattaid jms liikumisvahendeid, sauna ja majutuskohta.
Tervisliku toitumise töögrupp
Tervisliku toitumise töögrupp võttis asju kergelt. Istusime maha, tutvusime, sisenesime teemasse ning arendasime seda. Oluline ei olnud mitte ühe mõttemalli või dieetprogrammi tutvustamine, vaid tähelepanu juhtimine toitumisele suuremas plaanis - kuidas ta mõjutab Sinu keha ja seeläbi ka Sind.
Lisaks vestlemisele saime praktiliselt teada, kuidas oma aiasaadustest koduveini valmistada. Degusteerisime ka juba valminud kääritusi. Valmistasime ka ise süüa Suveakadeemial osalejatele ja toimetasime/abistasime Ande talus.
Oli aega end hästi tunda ja natuke endasse vaadatagi.
Maaturismi grupitöö
Grupitöö eesmärkideks oli tutvustada osalejatele Soomaa rahvusparki, saada teadmisi Eesti maaturismi kohta, tegelda Soomaa rahvuspargi kui turismiobjekti puuduste ja neile võimalike lahenduste leidmisega. Grupitööd juhtisid Varri Väli (MTÜ Eesti Maaturism) ja Evelin Aavik (grupitöö organisaator).
Esimesel päeval tutvustas MTÜ Eesti Maaturism tegevdirektor Varri Väli maaturismi. Kokkuvõtlikult: MTÜ koostab Eestimaa Reisijuhte, kuhu on koondatud enamus nii maa kui linna piirkondades tegutsevatest turismi ettevõtetest ning Eestimaa looduse reisijuhte, mis on suunatud välismaalastele. Viimase väljaande jaoks viisid nad läbi konkursi, kus professionaalsed fotograafid pildistasid üles ligi 100 Eesti kaunimat kohta. MTÜ üheks eesmärgiks on suunata turistide vool pealinnast välja ja muuta nii eestlastele kui väliskülalistele Eestimaal reisimine ja maapiirkondade avastamine lihtsaks ja huvitavaks.
Teisel päeval käisime läbi suurema osa Soomaa rahvuspargi matkaradadest ja tutvusime rahvuspargi keskusega. Käisime Kuraniidu ning Lemmjõe keelemetsa õpperadadel ja Eesti kõrgeimas rabas Ingatsi. Ringi käies oli eesmärgiks hinnata rahvuspargi puudujääke turisti silme läbi ja mõelda, mis võiks kutsuda inimesi Soomaale ja kuidas leida neile atraktiivseid tegevusi.
Ühe äärmusena tekkis idee luua Erna retke taoline mitmepäevane ekstreemne matk, mis ei tookski väga palju inimesi kokku, vaid pigem teeks Soomaa tuntumaks, nii Eestis kui välismaal. Samas peaks sellist ideed ellu viima eraisikud, mitte rahvuspark. Kuna turistidele tehtud matkarajad on suhteliselt kergesti läbitavad võiks olla ka raskemalt läbitavaid radasid, kus ei niidetaks võsa jms. Samas on selge, et Soomaa rahvuspargi loodus on võimas ja pakub elamuse ka ilma väliste atraktsioonideta, pigem peaks rahvuspargi külastuskeskus suutma erinevatele turistidele pakkuda võimalikult mitmekesist tegevust ja huvitavaid teadmisi igal aasta ajal. Kahjuks jääb hetkel asi ühekülgseks, selles on süüdi riigipoolne vähene huvi ja toetus.
Ökomärgistamise grupitöö
Ökomärgistamise töörühmas tutvuti Euroopa Ühenduse ökomärgise taotlemise nõuetega ning hinnati kuivõrd vastab Soomaa hostel nendele nõuetele. Kuna majutusasutustele määratud ökomärgise nõuded katavad enamuse hosteli tegevustest alates energia, vee, kemikaalide, abivahendite tarbimisest kuni külaliste teavitamiseni, siis tuli töörühmas osalenutel uurida erinevaid dokumente, teha mõõtmisi (nt mõõta kraani veevooluhulka), uurida teabe kättesaadavuse võimalusi jne, jne.
Töörühma tulemusena valmisid nn ökokaardid, kus hosteli asendiplaanile märgiti probleemsed, aga ka positiivsed piirkonnad. Lisaks täideti ökomärgise taotlusvorme, mille käigus kerkis esile mitmeid huvitavaid küsimusi: kas hostel on ehitatud bioklimaatilise arhitektuuri põhimõtteid järgides, või kas oleks võimalik orgaanilisi jäätmeid eraldi komposteerida? Jne.
Töörühma tulemused aitavad Soomaa hostelil hinnata oma vastavust Euroopa Ühenduse ökomärgise nõuetele ja aitavad hostelil taotleda ökomärgist – tähist, mis näitab selle majutusasutuse keskkonnasõbralikkust. Ja kui polegi soovi märgist taotleda, aitavad töörühma tulemused parandada hosteli keskkonnategevust tulevikus.
Õuesõppe grupitöö
Õuesõppe grupitöö käigus tutvusime uue Keskkonnahariduskonseptsiooniga, mida tutvustas meile Ivar Puura, ning erinevate mängudega, mille abil õppeprotsessi huvitavamaks muuta. Mänge õpetas meile Elva Gümnaasiumi õpetaja Aigi Kapten. Arutluse all olid ka mõned probleemid, millega õpetajad puutuvad kokku seoses õuesõppega.
Üheks grupitöö eesmärgiks oli tutvumine Soomaa looduse ja selle loodusharidusliku väärtusega. Seepärast läbisime teisel päeval 7 km pikkuse Riisa rabaraja. Matka tegid eriti huvitavaks giid Algise harivad, kuid samas muhedad kommentaarid. Veel külastasime Soomaa looduskaitseala külastuskeskust, mis andis hea ülevaate kogu kaitseala vaatamisväärsustest.
Grupitöö käigus tekkis ka mõte, et koolid võiks kasutusele võtta keskkonnabussid, milles oleks olemas vastav varustus edukaks õuesõppeks. Meie töögrupp jõudis ka järeldusele, et kogu Soomaa on suurepärane loodusklass, kus on õpilastele võimalik tutvustada erinevaid elupaiga- ja kasvukohatüüpe ning kohalikku ajalugu... ning koht kuhu tahaks isegi tagasi tulla.
Täiskasvanute keskkonnahariduse grupitöö
Täiskasvanute loodushariduse grupitöö eesmärgiks oli leida mooduseid täiskasvanute kaasamiseks loodusharidussüsteemi. Selle eesmärgi täitmiseks andis Taime Puura (Riiklik Looduskaitsekeskus) osalejatele ülevaate loodushariduse toimimisest Eestis ja tutvustas Riikliku Looduskaitsekeskuse rolli loodushariduse edendamisel. Peamiselt tegeldakse Eestis praktilise loodushariduse andmisega – seda läbi projektipõhiste seminaride ja õppepäevade, keskkonnainfopunktide, looduseõpperadade (Eestis kokku ca 1200 km) ning looduskaitsekeskuste. Töö looduskaitsekeskustes on suunatud kohalikele ja seotud kohapõhiste tegevustega. Sihtgrupiks on peamiselt lapsed ning tegevus on kantud looduskaitse ideest (so keskne teema on looduse kaitsmise vajadus). Visioon praeguse loodushariduse andmisel on – inimene tunneb, et ta vastutab looduse ees. Täiskasvanutele eraldi mooduseid ja eesmärke loodushariduse andmisel ei ole seatud, kuid hetkeolukorras teadvustatakse, et täiskasvanute kaasamisel on oluline „perede” sihtgrupp – so integreeritakse laste ja täiskasvanute huvid.
Grupitöö eesmärgiks oli leida alternatiivsed mooduseid täiskasvanute kaasamiseks loodushariduse valdkonda. Selleks oli eelnevalt valitud viimasel ajal aina enam populaarsust koguv elamusturism ja meeskonnaehituse tegevused, mis toovad täiskasvanuid mõne ettevõtte või organisatsiooni personali koosseisus tavakeskkonnast eemale, et tugevdada grupisisest koostööd. Et meeskonnaehituse tegevusi loodusharidusega siduda andis elamusturismi ja meeskonnaehituse eesmärkidest, psühholoogilistest tagamaadest ning konkreetsetest tegevustest ülevaate meeskonnaehituse ekspert Viljo Vabrit. Peamisteks aspektideks, mis meeskonnaehitusel võtmeteguriteks on, võib lugeda tavapärase keskkonna vahetus, saadava elamuse sügavus ning tegevustele järgnev analüüs. Grupp tegi läbi ka paar lühemat meeskonnaehituslikku harjutust nagu trust-fall jne.
Ideid konkreetsemaks muutes pandi ajurünnaku abil paberile võimalikud tegevused, mis Soomaal oleksid teostatavad ning mis vastaksid meeskonnaehituseks vajalikele tingimustele ning sisaldaks ka loodushariduslikke elemente. Koostatud nimekirjast valiti välja paar huvitavamat ja reaalselt teostatavat ideed, mille kohta koostati täpsem tegevuskirjeldus, mis võiks olla Soomaa turismiedendajatele abiks nende tegevuste rakendamisel. Valitud tegevuskavad on toodud alljärgnevalt:
Pealkiri: Lihtne elu
Kirjeldus: Meeskonnaehituslike elementidega seikluslik nädalalõpp Soomaal. Grupilt (ettevõtte personal vms suurusega 5-15 inimest) võetakse ära kõik tänapäevane, pannakse selga temaatilised riided, millele järgneb instrueerimine kuidas hakkama saada (nt näidendivormis mängitakse läbi tegevused) ning antakse grupile ülesanne valmistada ürituse lõpuks ette rahvakalendriga seonduv sündmus (nt jõululaud jõuluõhtuks). Päevade jooksul elatakse traditsioonilist taluelu ja tehakse kõike vajalikku tööd, mis eesmärgi täitmiseks vajalik on (nt jahu jahvatamine leivaküpsetamiseks jne.). Tegevust ja selle analüüsimist juhendab igapäevaselt meeskonnatöö ekspert. Iga päev tehakse tehtust kokkuvõtted.
Ürituse kulminatsioon (lõpuõhtu) peaks olema meeldivat elamust kandev. Selleks tuua sinna osalema ka näiteks kohalikud muusikud jms. Ürituse kestvus peaks olema paindlik, kuid minimaalselt 2,5 päeva ning seotud ürituse eesmärgi saavutamiseks vajaliku töö hulgaga.
Vaja läheb: meeskonntöö eksperti, talutööde tundjat (instrueerija), pillimeest, talu (asustusest kaugemal), temaatilisi riideid ja tööriistasid, transpordivõimalust toimumiskohta.
Pealkiri: kombineeritud matk
Kirjeldus: Matkamine kanuuga, hobustega, jalgsi jne järjestikku, mille vahel toimuvad meeskonnaehituse mängud (nt. trust-fall, köiega üle jõe sõit, meeskondlikult üle takistuse ronimine ilma takistust puutumata jne). Matkade ajal loodushariduse kaasamiseks korraldada liigiõpet läbi väikeste ülesannete (nt lõuna ajal tuleb mingit liiki põõsast vms leida supipott, võtta jõest vett ja valmistada kaasa võetud ainetest lõunat). Enne matka algust õpitakse looduses liikuma ja käituma. Peale matka on saun ja ööbimine, hommikul moderaatoriga analüüs ning muljetamine. Matka täpne pikkus ja kestvus sõltuvalt grupi võimetele, kuid peab olema väsitav ja elamusterikas. Kogu ürituse kestvus on 1,5 päeva.
Vaja läheb: meeskonnatöö eksperti, looduses käitumise juhendajat, kanuusid, hobuseid ja ratsutamise juhendajat, lõkkeplatsi, jalgrattaid jms liikumisvahendeid, sauna ja majutuskohta.
Tervisliku toitumise töögrupp
Tervisliku toitumise töögrupp võttis asju kergelt. Istusime maha, tutvusime, sisenesime teemasse ning arendasime seda. Oluline ei olnud mitte ühe mõttemalli või dieetprogrammi tutvustamine, vaid tähelepanu juhtimine toitumisele suuremas plaanis - kuidas ta mõjutab Sinu keha ja seeläbi ka Sind.
Lisaks vestlemisele saime praktiliselt teada, kuidas oma aiasaadustest koduveini valmistada. Degusteerisime ka juba valminud kääritusi. Valmistasime ka ise süüa Suveakadeemial osalejatele ja toimetasime/abistasime Ande talus.
Oli aega end hästi tunda ja natuke endasse vaadatagi.
Suveakadeemia koostööpartnerid ja toetajad:
