grupitööde kokkuvõtted
ÕUESÕPE
Grupitöö käigus külastasime Karula kohaliku mahetalumehe Jüri Drenkhani kodu ja metsa (Ränna talu), kus õppisime kõigepealt ise ümbrust tundma ning seejärel mõtlesime välja, mida teistele võiks sellest kohast õpetada. Õuesõpest rääkis meile lähemalt Lihula Gümnaasiumi (õues-)õpetaja Marje Loide.
Grupitöö eesmärgiks oli välja mõelda kolmetunnine programm 4.-6. klassi õpilastele, kes tulevad Jüri Drenkhani tallu õppima. Kogu grupi (mõtte)tegevus lähtus reaalsest projektist “Maale õppima - Põld elukeskkonnana”, mida hakatakse tulevikus samas kohas läbiviima. Sestap oli grupitöö tegevusel reaalne panus õuesõpe progarmmi väljamõtlemises ning tekkinud ideid kasutatakse kindlasti nimetatud projektis.
Õuesõpe grupitöö käigus jõuti programmi kondikavani, mis sisaldab laste õuemänge, taluhoonete ja nende funktsioonidega tutvumist, toidu ökoloogilise tsükli lahti seletamist, kultuur- ja pärandmaastike kaitse olulisuse rõhutamist läbi mängude ja töölehtede täitmise jne. Kokkuvõttes järeldasime, et Ränna talus oleks väga palju huvitavat, mida lastele õpetada ning mitmekesise maastikuga Karula ja tema vahvad inimesed on selleks suurepärane koht!
MAHETOOTMINE
Töögrupi eesmärgiks oli selgitada mahe- ja tavatootmise erinevusi ning tutvuda mahetaluga Karula rahvuspargis ja seal talgutöid teha.
Kohalik mahetalunik Ants Kuks rääkis oma kogemustest mahetalunikuna ning veterinaari seisukohalt loomade heaolust, samuti vesteldi maheturu olukorrast Eestis ja keskkonnasäästlikust eluviisist. Töögrupis osalejatest oli mõnelegi tudengile üllatuseks, kuidas kasvatatakse loomi suurfarmides ja mahetalus. Uudiseks oli ka pestitsiidijääkide kogused Eestis müüdavates puu- ja juurviljades. Vestlusringi lõppjärelduseks oli see, et mahetalunik peaks ka oma eluviisilt olema keskkonnasäästlik inimene ja hoidma loodust ning väga palju sõltub inimesest endast ja tema südametunnistusest.
Esimese päeva teisel poolel külastati Ants Kuksi Rõõmu talu, mis asub Valga maakonnas Rebasemõisa külas. Mahetalus on 250 lammast, hobused ja muud toredad koduloomad. Talul on 66 hektarit looduslikke rohumaid ja 22 hektarit muid rohumaid. Suveakadeemikutele jäi eriti meelde karjakoerakutsikas Kalle, kes karjatas kõiki – nii kodulinde kui ka lapsi. Pärast talu ja pererahvaga tutvumist ajasime lambakarja ühest koplist teise, mis ei olnudki kõige kergem töö. Maha jäänud tallede toimetamine karja juurde võttis sama kaua aega kui terve karja ajamine.
Grupitöö teisel päeval räägiti WWOOFist (ülemaailme vabatahtlike liikumine mahetaludes) ja pügati lambaid. Viiel linnatüdrukul kulus kahe jäära kääridega pügamiseks 4 tundi, kes nägid lõpuks välja väga moodsad, arvestades pügajate esmakordset käeharjutust. Taluperemees sai lambad elektriga pügatud kõigest hetkega. Suveakadeemikutele pakuti lõunasöögil mahelambaliha, mis kõigile väga maitses. Kahjuks ei piisanud kahest päevast mahetalus, et oleks saanud õppida, kuidas lambavilla pesta ning seda looduslike värvidega värvida. Alati võib aga tagasi minna, sest pererahvas oli väga sõbralik ning abitööjõud on oodatud.
TAASKASUTUS
Töögrupi tegevuse raames ehitati Karula rahvuspargile keskuse hoone juurde kiigemeistri juhendamisel uus külakiik. Teise tegevusena tutvuti mööbi restaureerimise põhimõtetega ja iga grupitöö liige taastas juhendaja Rannar Pärna abil päevi näinud tooli uuesti kasutusse võtmiskes.
KAIKA KANDI ARENGUKAVA
Töögrupi läbiviimist ajendas Kaika kandi arengukava, mille elluviimine oli jäänud toppama. Sellest arenes plaan läbi töögrupi puhuda hoolega koostatud arengukavale elu sisse.
Reaalses elus, nagu ikka juhutb, kujunesid asjad veidi teistmoodi.
Töögruppi juhendasid Jõelähte valla Arenduse peaspetsialist Hannes Orgse ja keskkonnaspetsialist Liis Truubon. Teooreerilisema poole raames tutvuti kohaliku omavalituses toimimise põhimõtetega, kuidas tegeldakse planeeringute, kohalike teavitamise ja aktiviseerimisega. Saime teada arengukavade koostamise ja elluviismise keerdkäikudest.
Praktilisema poolena koostasti Kaika kandi arengukavaga seotud inimestele juhis, mille abil arengukavaga seatud eesmärke peaks olema hõlpsam saavutada:
Soovitused:
• 5 MTÜ-d uuesti kokku võtta ja läbiarutada, kas on ikka olemas inimpotensiaal koostatud arengukava elluviimiseks. Kui jah, siis jätkata kooskäimistraditsiooni – nt ümarlaua vormis.
• Infovahetus ja kommunikatsioon. Nii tegevusgrupi sisene kui ka vallavõimudega
• Inimene, kes oleks nn „kogukonnavanem” mõlemapidime info kandja. Kes on külade elanike esindaja ja ka valla poolt aksepteeritud
• Võimalikud vahendid kulude katmiseks läbi vallapooolse toetuse MTÜ-de projektidele
• Läbirääkimised vallaga, kas on nendepoolne huvi arengukava muuta, täiendada. Muuta realistlikumaks. Arvestades 2007-2013 programmiperioodi kirjeldada lahti võimalikud rahastusallika. Vallapoolne võimalik tugi omafinantseeringute katmisel rahaliste vahenditega
• Küsida, kuidas näeb vald kogukonnateenuse pakkumist küla/paikkonna tasandil. Kas peab üleüldse oluliseks?
• Seada suhted sisse maakondliku arenduskeskusega (Võrumaa turismiinfo keskus). Annab abi nnii MTÜ-de nõustamisel, fondide koha pealt kui ka arenguplaneerimisega seotud küsimustes.
• Osalemine LEADER programmis läbi Võrumaa Partnerlluskogu. Avanevad täiendavad võimalused projektide rahastamiseks.
• Rahvuspark kui valla märk. Vallale näo andja. Visiitkaart. Sh ka territooriumile jäävad külad.
ÕUESÕPE
Grupitöö käigus külastasime Karula kohaliku mahetalumehe Jüri Drenkhani kodu ja metsa (Ränna talu), kus õppisime kõigepealt ise ümbrust tundma ning seejärel mõtlesime välja, mida teistele võiks sellest kohast õpetada. Õuesõpest rääkis meile lähemalt Lihula Gümnaasiumi (õues-)õpetaja Marje Loide.
Grupitöö eesmärgiks oli välja mõelda kolmetunnine programm 4.-6. klassi õpilastele, kes tulevad Jüri Drenkhani tallu õppima. Kogu grupi (mõtte)tegevus lähtus reaalsest projektist “Maale õppima - Põld elukeskkonnana”, mida hakatakse tulevikus samas kohas läbiviima. Sestap oli grupitöö tegevusel reaalne panus õuesõpe progarmmi väljamõtlemises ning tekkinud ideid kasutatakse kindlasti nimetatud projektis.
Õuesõpe grupitöö käigus jõuti programmi kondikavani, mis sisaldab laste õuemänge, taluhoonete ja nende funktsioonidega tutvumist, toidu ökoloogilise tsükli lahti seletamist, kultuur- ja pärandmaastike kaitse olulisuse rõhutamist läbi mängude ja töölehtede täitmise jne. Kokkuvõttes järeldasime, et Ränna talus oleks väga palju huvitavat, mida lastele õpetada ning mitmekesise maastikuga Karula ja tema vahvad inimesed on selleks suurepärane koht!
MAHETOOTMINE
Töögrupi eesmärgiks oli selgitada mahe- ja tavatootmise erinevusi ning tutvuda mahetaluga Karula rahvuspargis ja seal talgutöid teha.
Kohalik mahetalunik Ants Kuks rääkis oma kogemustest mahetalunikuna ning veterinaari seisukohalt loomade heaolust, samuti vesteldi maheturu olukorrast Eestis ja keskkonnasäästlikust eluviisist. Töögrupis osalejatest oli mõnelegi tudengile üllatuseks, kuidas kasvatatakse loomi suurfarmides ja mahetalus. Uudiseks oli ka pestitsiidijääkide kogused Eestis müüdavates puu- ja juurviljades. Vestlusringi lõppjärelduseks oli see, et mahetalunik peaks ka oma eluviisilt olema keskkonnasäästlik inimene ja hoidma loodust ning väga palju sõltub inimesest endast ja tema südametunnistusest.
Esimese päeva teisel poolel külastati Ants Kuksi Rõõmu talu, mis asub Valga maakonnas Rebasemõisa külas. Mahetalus on 250 lammast, hobused ja muud toredad koduloomad. Talul on 66 hektarit looduslikke rohumaid ja 22 hektarit muid rohumaid. Suveakadeemikutele jäi eriti meelde karjakoerakutsikas Kalle, kes karjatas kõiki – nii kodulinde kui ka lapsi. Pärast talu ja pererahvaga tutvumist ajasime lambakarja ühest koplist teise, mis ei olnudki kõige kergem töö. Maha jäänud tallede toimetamine karja juurde võttis sama kaua aega kui terve karja ajamine.
Grupitöö teisel päeval räägiti WWOOFist (ülemaailme vabatahtlike liikumine mahetaludes) ja pügati lambaid. Viiel linnatüdrukul kulus kahe jäära kääridega pügamiseks 4 tundi, kes nägid lõpuks välja väga moodsad, arvestades pügajate esmakordset käeharjutust. Taluperemees sai lambad elektriga pügatud kõigest hetkega. Suveakadeemikutele pakuti lõunasöögil mahelambaliha, mis kõigile väga maitses. Kahjuks ei piisanud kahest päevast mahetalus, et oleks saanud õppida, kuidas lambavilla pesta ning seda looduslike värvidega värvida. Alati võib aga tagasi minna, sest pererahvas oli väga sõbralik ning abitööjõud on oodatud.
TAASKASUTUS
Töögrupi tegevuse raames ehitati Karula rahvuspargile keskuse hoone juurde kiigemeistri juhendamisel uus külakiik. Teise tegevusena tutvuti mööbi restaureerimise põhimõtetega ja iga grupitöö liige taastas juhendaja Rannar Pärna abil päevi näinud tooli uuesti kasutusse võtmiskes.
KAIKA KANDI ARENGUKAVA
Töögrupi läbiviimist ajendas Kaika kandi arengukava, mille elluviimine oli jäänud toppama. Sellest arenes plaan läbi töögrupi puhuda hoolega koostatud arengukavale elu sisse.
Reaalses elus, nagu ikka juhutb, kujunesid asjad veidi teistmoodi.
Töögruppi juhendasid Jõelähte valla Arenduse peaspetsialist Hannes Orgse ja keskkonnaspetsialist Liis Truubon. Teooreerilisema poole raames tutvuti kohaliku omavalituses toimimise põhimõtetega, kuidas tegeldakse planeeringute, kohalike teavitamise ja aktiviseerimisega. Saime teada arengukavade koostamise ja elluviismise keerdkäikudest.
Praktilisema poolena koostasti Kaika kandi arengukavaga seotud inimestele juhis, mille abil arengukavaga seatud eesmärke peaks olema hõlpsam saavutada:
Soovitused:
• 5 MTÜ-d uuesti kokku võtta ja läbiarutada, kas on ikka olemas inimpotensiaal koostatud arengukava elluviimiseks. Kui jah, siis jätkata kooskäimistraditsiooni – nt ümarlaua vormis.
• Infovahetus ja kommunikatsioon. Nii tegevusgrupi sisene kui ka vallavõimudega
• Inimene, kes oleks nn „kogukonnavanem” mõlemapidime info kandja. Kes on külade elanike esindaja ja ka valla poolt aksepteeritud
• Võimalikud vahendid kulude katmiseks läbi vallapooolse toetuse MTÜ-de projektidele
• Läbirääkimised vallaga, kas on nendepoolne huvi arengukava muuta, täiendada. Muuta realistlikumaks. Arvestades 2007-2013 programmiperioodi kirjeldada lahti võimalikud rahastusallika. Vallapoolne võimalik tugi omafinantseeringute katmisel rahaliste vahenditega
• Küsida, kuidas näeb vald kogukonnateenuse pakkumist küla/paikkonna tasandil. Kas peab üleüldse oluliseks?
• Seada suhted sisse maakondliku arenduskeskusega (Võrumaa turismiinfo keskus). Annab abi nnii MTÜ-de nõustamisel, fondide koha pealt kui ka arenguplaneerimisega seotud küsimustes.
• Osalemine LEADER programmis läbi Võrumaa Partnerlluskogu. Avanevad täiendavad võimalused projektide rahastamiseks.
• Rahvuspark kui valla märk. Vallale näo andja. Visiitkaart. Sh ka territooriumile jäävad külad.
Suveakadeemia koostööpartnerid ja toetajad:
