2006

Grupitööde kokkuvõtted

Traditsiooniliselt toimusid konverentsi teisel päeval grupitööd, mis sel korral kestsid pisut kauem ja kaasasid suuremal või vähemal määral kohalikku kogukonda. Õhku paisati mitmeid uusi ideid, nii Soomaal rakendamiseks kui ka kuskil mujal. Et teemad olid suured, põnevad ja olulised, siis jäi nii mõnigi asi pooleli ning seetõttu sõnastati mitme grupitöö edasiarendusena potentsiaalseid jätkuprojekte, millest osad lubati teostada juba eeloleval suvel.

Grupitöö nr 1: Alternatiivsete õpimeetodite energia: Foorumteatri meetod keskkonnahariduses

Koht: Tori põhikool

Grupitöö juht: Andres Kask, Kanutiaia Noortemaja teatristuudio andreskk@hot.ee, grupitöö organisaator Margit Meiesaar, Tartu Ülikool.

Eesmärk: käsitleme oma grupitöös keskkonnateemasid, kaasates kohalikke põhikooliõpilasi. Tõstame õpilaste keskkonnateadlikust ja sotsiaalset aktiivsust ning pakkume neile endile läbi foorumteatri võimalust kaasa rääkida keskkonda puudutavatele käitumis- ja suhtumisprobleemidele lahenduste leidmisel.

Eeldatav sisu: Esmalt tutvume Foorumteatri meetodiga (teemad, lühiülevaade ja praktilised harjutused) lavastusreeglite ja „kodukorraga“. Leiame üheskoos ühislavastuse ideed ning valmistame ette lavastuse, mille kanname ette Tori põhikooli õpilastele.

"Foorumteater": olemuselt koosneb lühikeste stseenide näitamisest, sisaldab probleeme, mida antud ühiskonnas (kogukonnas, maal) on. Sihtgrupp kellele ja kellest etendus on võib olla väga erinev (koolinoored, lapsevanemad, kodutud, narkomaanid jne.). Oluline, et publik ehk inimesed publiku hulgast osalevad.

Toimunust: Meie grupitöö leidis aset Tori koolimajas. Kõigepealt tutvusime juhendaja abil foorumteatri ajaloo, kontseptsiooniga ja erinevate selle protsessi etappidega. Protsessi etapid on järgnevalt. Jäälõhkumine -> Osalev vaatlus ja probleemide leidmine -> Analüüs -> Foorumi proov -> Kohtumine publikuga ja etendus

Kuna nö „soojendus“ on foorumteatris väga oluline, siis alguses õppisime ja tegime läbi erinevaid jäälõhkumise mänge. Seejärel jagunesime kaheks grupiks ning genereerisime ajurünnakus ideid, millest meie etendus võiks rääkida. Meie eesmärgiks oli leida probleem, mis oleks mõistetav õpilastele ning suunata neid hoolima ja arvamust avaldama. Välja pakuti näiteks teemadeks: milline võiks üks hea bioloogiatund välja näha, ületarbimine ja tarbimisühiskonna probleemid, metsatulekahju mis tekib suitsetamisest, prügi mahapanek, looduses matkal käitumine, prügi sorteerimine, vägivald loomade suhtes, kuidas lapsed saavad keskkonda aidata, värskes õhus rohkema aja veetmine, tervislikud eluviisid.

Sõelale jäi liigse tarbimise temaatika ning meie etenduseks sai lugu kooliõpilasest Anust, mis probleemidena käsitles meie meelest tarbimisühiskonna muresid, tervislikke eluviise ja ka koolikiusamist. Valmis 6-pildiga näidend, mida kahjuks ajapuudusel jõudsime ainult korra läbi teha enne publiku ette astumist.

Kooliõpilasi oli kohal 10. Esitasime neile oma loo ning foorumteatris publikut ja näitlejaid siduva jokkeri (meie foorumiteatrsi oli jokkeriks Andres Kask) abil võisid õpilased esitada näidendi tegelastele küsimusi. Peale seda esitasime etenduse veelkord, kuid seekord sai publik peatada etenduse käteplaksuga, kui neile tundus, et miski näidendis toimuv on häiriv või vale. Plaksutajale anti võimalus asuda valesti käitunud tegelase rolli ning muuta oma osalusega tema käitumist. 2 aktiivsemat neidu ka seda tegid. Nende abil sai muidu allaheitlik näidendi peategelane Anu endale kokkuleppel keskkonnateadliku emaga uued püksid (taaskasutuskeskus, second hand) ning klassiõed, kes Anusse põlglikult suhtusid tema kulunud pükste ja toitumistavade pärast, pehmendasid oma arvamust.

Grupitöö jooksul anti osalejatele võimalus saada ettekujutus foorumteatri olemusest ning proovida läbi kõik selle meetodi etapid. Õpiti ka palju põnevaid jääsulatusmänge, mida saab edaspidi grupitöödes kasutada. Mitmel osalejal tekkis huvi foorumteatri jokkeri rolli omandamiseks. Koolitaja Andres Kask lubas toimuvate koolituste kohta ka huvilistele infot saata.

Grupitöös osalejate arvamus (osalejate tagasiside):

• Oli väga tore, aga ei täitnud kumbagi mu kahest eesmärgist: 1) kujuneks välja jätkuprojekt, 2) saaksin kasutada seda tulevikus (liiga keeruline, vaja palju rohkem koolitust).
• Mulle väga meeldis. See oli huvitav meetod teiste ja võib-olla ka enda tundma õppimiseks. Loodan tulevikuski seda kuskil kasutada. Kahju vaid, et meil ei õnnestunud videokaamerat tööle saada.
• Huvitav ja kasulik asi. Tahaks veel teha.
• Kui tulevikus tekib soov ja võimalus kasutada foorumteatrit, tuleb leida koolitaja ning koguda selles vallas teadmisi juurde. Sel juhul saaks seda ise kasutada noorte keskkonnahariduse edendamiseks.

Grupitöös osalesid: Triinu Soikmets, Marit Võsaste, Gerli Press, Luule Lõhmus, Joosep Tool, Maija Repo, Anna Kuhmonen, Aita Mets, Kristina Kasatkin.

Grupitöö nr 2: Ökoturism - energia- ja ressursisäästlik puhkamisvõimalus?

Koht: Karuskose talu. Karuskose asub Soomaa rahvuspargi südames Raudna jõe ääres Sandra külas Viljandimaal. Jõe mõlemal kaldal laiuvad maalilised luhad, mis on olulise looduskaitselise väärtusega. Siit algab rahvuspargi Ingatsi rabarada, mis viib maailma kõrgeimale rabarinnale.

Grupitöö juhid: Aivar Ruukel (Eesti Ökoturismi Ühenduse juhatuse liige, OÜ Karuskose juht, aivar@soomaa.com), Jaanus Hallik (TalveAkadeemia, Tartu Ülikool)

Eesmärk: Saada ülevaade ökoturismist ja selle võimalustest Soomaal, tutvuda looduskauni Soomaaga ning anda panus kohaliku kogukonna ja ökoturismi arengule. Grupitöö tulemusena tekivad ideedena uued huvitavad puhkevõimalused, mille meeskonnatööga püüame viia ka praktilise rakendumiseni.

Eeldatav sisu: Praktilise osa käigus tutvutakse konkreetses ökoturismikeskuses – Karuskose talus – pakutavate teenustega ning meeskonnatöö käigus genereeritakse ning arendatakse edasi erinevaid ideid ja lahendusi energia- ja ressursihoidlike puhkevõimaluste kohta Karuskosel.

Grupitöö koosneb sissejuhatavast loengust ökoturismi teooriasse ja rakendustesse, infoküllasest matkast Karuskose talu lähiümbrusesse ja rabarajale ning meeskonnatööga praktilisest osast.

Toimunust: Grupitöö tutvustas ökoturismi, kui energiavaest (energiatsäästvat) puhkevõimalust - so Eesti- ja maailmapraktikas kasutuselolevatest energia-, loodusressursi- ja keskkonnaruumikasutuse poolest jätkusuutlikest ehk kokkuhoidlikest tegevustest, teenustest, rekreatsioonivõimalustest. Räägiti sellest, mida ökoturism endast kujutab ning milliseid aspekte tuleb rakendada, et reisimine nii loodusele kui kohalikule kogukonnale võimalikult vähe kahju tooks.

Definitsiooni järgi kujutab ökoturism endast vastutustundlikku reisimist, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu.

Vastutus algab seejuures reisi planeerimisest. Igal (potentsiaalsel) turismipiirkonnal on olemas looduslikud, sotsiaalsed, ja kvalitatiivsed ehk turistlikud taluvuspiirid (taluvusvõimed). Turistlik taluvusvõime on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob reisikoha ainulaadsuse mulje. Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta.

Reisikorraldajailt eeldab see vastutustundlikku turundust, et turistide tegevus jääks eelpool kirjeldatud taluvusvõimete piiresse ning et turistide oleks reisieelselt teavitatud kohalikest (nii looduskaitsealastest kui sotsiaalsetest, kultuurilistest) oludest, tavadest ja reeglitest. Ökoturism pole eelkõige mitte toode, vaid reisimis- ja reisikorraldusviis. Mitte ‘Kus reisitakse?’ vaid ‘Kuidas reisitakse?’

Lisaks teooriale matkati grupitöö raames ringi lähedalasuvas Kuresoo rabas ja selle ümbruses, et saada ülevaade olemasolevatest puhkamisvõimalustest ning ümberkaudse piirkonna potentsiaalist.

Meeskonnatöö raames arutati läbi potentsiaalsed sihtgrupid, kes Soomaal turismiteenust tarbida võiksid. Samuti võeti kokku peamised teenused ja tegevused, mida grupitöödes osalejad ise meelsasti tarbiksid või milles osaleksid. Soomaa külastajate võimalik jagunemine sihtgruppideks:

• Koolilapsed (suuremate gruppidena)
• Noored (gruppidena)
• Kollektiivid (töökollektiivid jne)
• Turistid (üldiselt)
• Eakate kollektiivid
• Harrastussportlased
• Linnainimesed
• Paarikesed
• Välisturistid
• Aktiivse puhkuse harrastajad, matkajad
• Pered

Populaarsemateks tegevusteks, mida Soomaal harrastada osutus rabas matkamine, suitsusaunas käimine, suurvee ajal kanuu või haabjamatk, haabjaehitus, ratsutamine, rabajärves ujumine ja mitmesugustes töötubades osalemine.

Edasi valiti detailsemaks analüüsiks välja viis sihtgruppi (koolilapsed, pered, eakad, kollektiivid ja paarikesed) ning püüti leida igale sihtgrupile võimalikke tegevusi ja teenuseid.

Koolilaste puhul oli rõhk keskkonnaharidusel ja loodusetundmisel. Praeguses haridussüsteemis on keskkonnaharidus jäänud suhteliselt pealiskaudseks ja teoreetiliseks ning ka loodushariduse tuleviku kujundamisel on huvigruppide algatusel võetud suund õuesõppimise ning loodusega vahetult suhestumise peale. Meeskonnatööst läbi käinud ideed hõlmasid nii otseseid bioloogiaalaseid väljasõite (loodusvaatlused, jälgede ja häälte tundmaõppimine, taimi ja terveid kooslusi tutvustavad giidiga ekskursioonid mööda raba- ja metsaradasid), kui laiemalt loodusega sinasõbraks saamise üritusi (seikluspäevad klassidele, kergemad ellu-jäämiskursused ja looduses käitumise praktiliste osakuste õppimine, sillaehitus jne.)

Perede puhul liikusid ideed paralleeltegevustega puhkusepakettide ning perepäevade suunas, kus lastel on võimalus käia looduses, meisterdada ökoloogilisi mänguasju, külastada miniloomaaeda, sõita poniga, mängida kohalikest materjalidest valmistatud mänguväljakul jne. Vanemad saaksid samal ajal lõõgastuda matkarajal, kanuuga sõites või saunas käies. Samas võiks olla ka loodusetundmise perepäevad, kus lapsed koos vanematega giidi saatel mööda matkaradasid liiguvad ning Eestimaa looduse eripärasid tundma õpivad.

Eakate kollektiividele mõeldes tekkisid ideed pakkuda päevast päeva koos viibivatele inimestele ka eraldiseisvaid tegevusi. Näiteks meestele kalapüük, naistele looduslike kreemide, teede jms ravivahendite alane kursus ja töötuba, samuti klatšinurk. Eakatele mõeldes tuleks pakkuda nende üldisest madalamale sooritusvõimele vastavad matka-marsruudid (rabas ja jõel), kergem saun ning tervise taastamise võimalusi (eneseenergia leidmine võimeldes, joogat tehes, massaaži nautides, kepikõndides jne). Eakaid saaks ühise saavutuste ja koostöö edendamiseks kaasata üldisematesse töötubadesse (haabajate valmistamine jne) rakendades neid kergemate ülesannete täitmisel. Lisaks ka kultuuriprogrammi arendamine (simman kohalike muusikutega).

Kollektiivide meelitamiseks tekkisid ideed pakkuda mitmesuguseid meeskonnavaimu ja motivatsiooni suurendamise üritusi, kust ei puudu hommikune jooga, sütel kõndimine, haabja tegemine ja haabjal sõitmine, näitering, viktoriin, orienteerumine, seiklusraja läbimine ja mitmesugused meeskonnamängud nagu puude lõhkumine jne. Samas võiks pakkuda tavapärasemaid turismiteenuseid nagu loodus- ja matkaradade külastus ja giidiga ekskursioonid, kalapüük ja marjade korjamine (kohapealne kala-küpsetamise ning moosi ja pannkookide valmistamise võimalus).

Paarikestele pakuti välja mitmesuguseid tegevusi, mille käigus suhte püsivus proovile pannakse aga ka lõõgastumist ja kaunis ja erilises kohas koosolemisrõõmu. Ideed olid lennukad ning mõttevahetusest käisid läbi ellujäämiskursused, sügavas looduses asuvad üksikud onnid, eksootilised veealused kambrid, öine tegevus (koos küünaldega), hobuvankri sõit, õhtusöök raba vaatetornis, õhtusöök päikeseloojangul ja hommikusöök päikesetõusul, massaaž, linnuhäälte kuulamine, ratsamatk päikeseloojangul, tünnisaun, suitsusaun, parvsaun.

Üldises plaanis leiti, et enim potentsiaali on mitmesugustel töötubadel, saunatamisel ning kanuuga, parvega, haabjaga jms veepeal liiklemisel (sest Soomaa on ikkagi paljude jõgede maa). Välja pakuti „Saunaparadiisi“ (palju erinevaid saunasid ja nendega seotud teenuseid, sh talvel jääauk, lumesuplus, lumedušš jne) idee, kalapüügi + küpsetamisvõimaluse idee, eksklusiivne marjaveini (aga miks ka mitte maheõlle) valmistamise töötuba ning seeläbi tekkiv veinikelder.

Meeskonnatöö raames läbi viidud ajurünnak oli tulemuslik ning tõi kaas mitmeid uusi ideid. Samas räägiti paljudest Soomaal juba toimivatest teenustest, mis grupitöö eesmärgi kohaselt oli vähemtähtis. Samas sai kohalik turismiedendaja Aivar sellest kinnitust, et ta liigub õiges suunas. Grupitöö raames said grupitöös osalejad uusi teadmisi ökoturismi kohta üldiselt, samuti lähedalasuva Kuresoo raba eripäradest (nt. siin asub Eesti kõrgeim rabarinnak), veidi haabjatest ja haabja-valmistamisest ning põnevamaid detaile Soomaal toimuvast (et rabalaugastes käiakse ujumas, et suitsusauna köetakse terve päev jne).

Nii grupitöö juhi kui osalejate sõnul jäi meeskonnatöö raames väljahõigatud ideede konkretiseerimiseks olemasolevast ajast väheseks ning eesmärk töötada välja konkreetsed potentsiaalsed turismiteenuseid, et kohalikku turismi edendada jäi seeläbi otseselt saavutamata. Matka jaoks oleks võinud veidi vähem aega arvestada, kuigi koht oli väga ilus ja hea ning Aivar Ruukel oli sellest õige inimene rääkima. Kindlasti oleks tulemuslikum olnud antud temaatikaga tegeleda mitu päeva, mis loodetavasti TalveAkadeemia suvise praktilise suunitlusega jätkuprojekti raames ka teoks saab, sest häid ideid, millest edasi minna, oli õhus mitmeid.

Grupitöös osalejad loodavad, et osa neist ideedest on juba lähiajal turismiteenuste arendamisel reaalselt kasutatavad ning et need sai Karuskose talu peremehele ka edasi antud. Õhus olnud ideed ei jäänud ka kitsalt kohaspetsiifiliseks ning põhimõtteliselt saab enamikku juba Karuskose talus kasutatud ja grupitöös välja mõeldud ideid ka mujal turismitaludes ja looduskaunites paikades kasutada.

Meeskonnatöös toimunu põhjal võiks tuua eraldi välja koolilaste ja loodushariduse temaatika, sest arvestades Soomaa suurt loodushariduslikku väärtust ning kohalike giidide mahukat teadmistepagasit Soomaa ajaloost, siinsest loodusest ja selle eripäradest, oleks põhjust suunata energiat koolide bioloogia- ja keskkonnaainete õpetajate ning Soomaa turismiedendajate vahelise koostöö suurendamisele ning õpilaste loodusesse toomisele kaasaaitamisele konkreetsete pilootprojektide põhiselt.

Grupitöös osalesid Salme Kahusk, Mihkel Tiido, Anni Laanemets, Ele Kuusk, Varje Vendla, Tiia Drenkhan, Katrin Drenkhan, Hindrek Lootus, Liis Truubon, Sulev Jürna.

Uuri ka: www.ecotourism.ee

Grupitöö nr 3: Tühjakspigistatud sidrunist mahlakaks apelsiniks ehk kuidas igapäevaselt oma energiat taastada

Koht: Soomaa hostel ning lähiümbruse mets, põllud.

Grupitöö juhid:
Mari Lauk (KehaMeeleKool, KehaMeele.Kool@mail.ee),
Erli Kontkar (Tartu Ülikool, erli@ut.ee),
Jane Idavain (Tartu Ülikool, janemari@gmail.com)

Eesmärk Omandada teadmisi, kuidas igapäevaselt oma energiavarusid taastada.

Sisu: Oled sa tundnud ennast tühjaks pigistatud sidrunina? Oled sa tundnud, et vajad rohkem energiat? Oled sa mõelnud, kust või kuidas seda saada?

Räägime ja avastame koos. Kuulame natuke teooriat, arutame, harjutame ja tunnetame. Püüame üles leida energiat täis kohad lähiümbruses. Eks näis, kaugele me jõuame. Kõik on meie endi kätes.

Toimunust: Kaks ja pool tundi loengut ja arutelu ning sinna vahele harjutusi. Matk rabas, igaüks eraldi ja omaette, oma mõtete ja tunnetega. Arutelu, päeva kokkuvõtted.

Loengu teemad:

Õige toitumine, mis ei ole viimases näljas endale söögi sisse kugistamine, vaid nälja ennetamine. Hoida väikestes kogustes meega röstitud kaerahelbeid ning röstitud leivakuubikuid taskus, et oma energiat tasakaalus hoida. Kindlasti teha ise süüa ning võimalikult vähe käia väljas söömas, kuna selles toidus puudub see edasiviiv ning jõudu andev energia. Restorani söök on impersonaalne.

Lõõgastavad harjutused, mis täidavad keha energiaga.

Mõtlemine, et ei mõtleks liiga palju. Aeg-ajalt heidaks eemale argimured ja ei mõtleks mitte millelegi, see on kõige parem puhkus ja lõõgastus. Samas on seda piisavalt raske teha, sest ikka kipuvad mingid argimõtted sind segama.

Õige hingamine, mis väljendub selles, et tuleb hingata alla kõhtu. Aeglaselt ning pidevalt seda ruumi täites ja hingamisprotsessi tunnetades.

Mõtteid, mis tagasiside-arutelust kuulda oli:

• Rabamatka juures häiris, et pidi kella vaatama ja ei saanud selle tõttu täiesti vaba olla (juba mainitud ajanappus).
• Üksindus rabamatka ajal alguses mõnda inimest natuke häiris, kuid pärast meeldis väga. Just see üksiolemine ja enda tunnetamine, enese sisse vaatamine ja selle täielik nautimine. Mõjus väga positiivselt.
• Üllatav tunne, et tõesti suudame niimoodi olla, et ei mõtle üldse. Mõnel oli seda raske saavutada, mõnel lihtsam, aga üldine arvamus oli, et see oli väga hea ja huvitav uus kogemus.
• Üldine tunne. Tunnetamine. Kogemuse võrra rikkam. Mõtete keskpunkti jõudmine.
• Harjutused, mis loengu-osa juurde käisid, meeldisid ka paljudele (paljud märkisid selle ära). Arvati, et need olid väga lahedad, andsid sooja ja energiat ning et nad hakkavad neid harjutusi kindlasti ka edaspidi tegema.
• Eeldati, et kui tullakse konverentsile, siis tegeldakse palju mõtlemisega. Just eriti selle tõttu oli väga huvitav ja võib-olla ka vabastav just see, et meie grupitöös prooviti, kuidas tundub ja toimib mitte-mõtlemine.
• Kokkuvõttes oli see kõik väga teistsugune kui ühelt konverentsil võib-olla oodati ning üldine arvamus, et see oli väga positiivne elamus. Hästi sobisid kokku nii grupp ise kui juhendaja ja teema.
• Märksõnad, mis meie grupitööst meelde jäid: puhkus, tühjus, mitte-mõtlemine, lihtsalt olemine, positiivne tunne, vaikus, valgus, mina, tunnetamine, tähtsus, rahu, usaldus, vabadus, enda välja lülitamine, rahu endas, sisemise harmoonia otsimine, endale elamine.
• Ajanappus ja -piirid segasid – ei lubanud nii vaba olla, kui oleks tahtnud. Samas mõned asjad venisid – toit, metsaminek.
• Õigest toitumisest oli natuke liiga vähe juttu.
• Vahva grupp, seltskond, juhid.
• Kasutatud meetodid olid asjalikud, piisavalt juttu ja piisavalt vaikust.
• Tekkinud ideid ja grupitöös toimunut saab kasutada igapäevaelus, kogu aeg ja kõigi peal.
• Grupitöös õppisime mittemõtlemist, enese energia tajumist, üksi endaga olemist ja üldse enese tundmaõppimist.
• Grupitöö õigustas oma eesmärki suurepäraselt.

Grupitöös osalesid: Marian Hiire, Kadri Koppel, Mikk Saar, Reigo Lehtla, Laura Uibopuu, Helen Jors, Helin Karbus, Indrek Reiland, Kadri Alev, Kai Raku, Liina Grünberg, Sirly Raavel.

Grupitöö nr 4: Soomaa bioenergeetika varud ja kasutamisvõimalused

Koht: Iia küla, Kõpu vald, Viljandi maakond. Koht asub Soomaa lõunaserval Jõesuu- Kõpu tee ääres.

Grupitöö juhid: Edu Kuill (Viljandimaa Kõpu valla elanik, eraettevõtja, vaikman@hot.ee), Ülo Kask (TTÜ Soojusenergeetika õppetooli teadur ykask@staff.ttu.ee), Indrek Hiiesalu (grupitöö organisaator, Tartu Ülikool)

Eesmärk: tutvustada bioenergeetika varusid ja kasutamisvõimalusi, leida parim võimalus biomassi ärakasutamiseks Soomaal.

Eeldatav sisu: Tutvutakse energeetikaga, mis kasutab loodusest saadavat taastuvat toorainet nagu võsa ja hein. Tallinna Tehnikaülikooli teaduri Ülo Kase poolt ülevaade praegustest bioenergeetika kasutamise võimalustest ja perspektiividest Eestis, tutvustus bioenergeetikas kasutatavatest tehnoloogiatest ning nende tasuvust. Soomaa kohaliku ettevõtja Edu Kuilli eestvedamisel, millised võimalused oleks Soomaal kasutada taastuvaid kütuseid. Päeva lõpus püüda näitlikult Soomaal käima lükata bioenergia tootmise süsteemi ning arutada, mida head ja kasulikku see meile veel anda võiks.

Toimunust: Grupitöö sissejuhatuseks külastati Soomaa kohalikku loodust, käidi Öördi maalilise rabajärve ääres ning grupitöö lõppedes külastati Tipu jõeluhta.

Mida grupitööst õpiti? Grupitöö käigus saadi hea ülevaade tänapäeva bioenergeetika võimalustest ja tehnoloogiatest nii Eestis kui ka välismaal. Arutasime, milliseid võimalusi on Soomaal bioressursi kasutamiseks ning saime järgnevad teadmised/ideed/tegevussuunad:

• Soomaal on palju võsa, mis kasvab kraavide kallastel, sihtidel, elektriliini alustel aladel, samuti jääb metsa raietel maha hulga puidujäätmeid.
• Soomaal on suured alad, kus niidetakse heina, et säilitada kultuurmaastikena vanu luhaheinamaid, samas niidetud rohi või hein jääb maha mädanema või põletatakse kohapeal.
• Soomaal ja selle lähikonnas on loomafarmid, kus tekib palju sõnnikut.
• Võsa on võimalik koguda kokku ning teha see hakkpuiduks. Hakkpuidust valmistatud puidugraanuleid saab müüa Pärnu või Viljandi suurtele katlamajadele või eksportida Pärnu sadama kaudu välismaale.
• Hakkpuidu ja puidugraanuleid on võimalik kasutada ka Soomaal kohapealsete elamute kütteks või kasutada elektri ja soojuse koostootmisjaamades kütusena.
• Hakkpuidust, heinast ja loomasõnnikust saab toota biogaasi. Biogaasi saab panna gaasiballoonidesse ja need Soomaalt välja eksportida. Samuti saab biogaasi kasutada kütusena elektri ja sooja koostootmisjaamades nagu puidugraanuleidki.
• Kõige selle tulemusena on võimalik suurendada hajaenergeetika osatähtsust ning seetõttu vähem sõltuda Eesti Energiast kui monopoolsest ettevõttest.
• Kohalikud elanikud saavad tööd, elukvaliteet paraneb. Luhaheinamaad saavad korda ja toimub nende pidev hooldus.

Soomaa ei ole ju tegelikult mingi erandiline koht Eestis. Mahajäetud madalaboniteedilisi maid, kus lokkab võsa, on Eestis eriti viimase 15 aasta jooksul ohtralt juurde tekkinud. Meil on ka suuri metsa alasid, mis on tihedalt kraavitatud ja sihid sisse raiutud. Teadaolevalt on analoogse teemaga tegeldud juba ka Alam Pedja looduskaitsealal.

Grupitöö tulemusena selgus, et Soomaal on bioenergeetika arendamiseks potensiaali. Tähtis küsimus on investeeringute tasuvus ja algkapitali toomine sellesse regiooni. Esmatähtis on aga täpsete andmete kogumine Soomaal asuvate bioressursside koguste kohta, mida oleks võimalik energeetilises mõttes ära kasutada. 2006 aasta TalveAkadeemial arenes grupitööst edasi jätkuprojekt. Projekti eesmärgiks on hakata uurima Soomaal olevate energiaressursside suurust. See aitaks selgeks teha, milline on projekti tasuvus ning määrata vaja minevate finantseeringute mahtusid.

Grupitöös osalesid: Tormi Reinson, Alvar Kalbus, Laura Randmaa, Eva-Stina Kerner, Aivar Hannolainen, Toivo Sepp.

Grupitöö nr 5: Tipu külaenergia taaselustamine looduskooli abil

Koht: Tipu koolimaja Kõpu vallas, pärastlõunal Soomaa hostel.

Grupitöö juhid: Jaak Jaaku (Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakond), Tiina Korts (Soomaa Sõprade Selts), Marika Lillemets (Eesti Maaülikool) – grupitöö organisaator.

Eesmärk: tudengite ideede rakendamine leidmaks kasutusviise Tipu looduskoolile, mis annaks tegevusi nii kohalikele kui väljastpoolt tulevatele inimestele (teadlased, turistid jne), parimatele ideedele tegevuskavade koostamine.

Taust: Tipu endine koolimaja (1932-1964), hilisem rahvamaja ja raamatukogu on vähemalt kahesuguse lähiajaloolise väärtusega.

Esiteks, nostalgiline väärtus küla põliselanikele ja Tipust väljarännanud inimestele. Selle väljenduseks on traditsioonilised Tipu kokkutulekud, ühistalgud, jaanipäeva ja jõulude tähistamine jm. üritused.

Teiseks, 1968. aastast alates oli hoone kasutusel Tartu ülikooli õppe- praktikabaasina, kus botaanilise (floristilise) hariduse on saanud ca 1200 bioloogia, geograafia ja farmaatsiaüliõpilast. Osale neist on Tipu õppebaas jäänud kohaks, kuhu järjekindlalt tagasi tullakse.

Hetkel kuulub Tipu koolimaja Kõpu vallale, küla arengul on valla arengukavas kindel koht. Kõpu valla soov on piirkonna arendamine ja selleks eelkõige Tipu koolimaja potentsiaali ära kasutamine. Tipu piirkonnast soovitakse kujundada info- ja turismikeskus, Soomaa rahvuspargi “värav”, tööle panna Tipu looduskool ning küla võsast välja raiuda.

Eeldatav sisu: koos ökoloogilise ehituse grupitööga Tipu loodusmaja ülevaatamine ja selle ümbrusega tutvumine. Ülevaate saamine loodusmaja kontseptsioonist üldiselt. Rakendusvõimaluste leidmine Tipule, inimressursi, tehniliste ja rahaliste vajaduste väljaselgitamine. Pärastlõunal seniste ideede esitlemine üksteisele ökoloogilise grupitöö liikmetega. Parimate lahenduste edasiarendamine, täiustamine, konkreetsemate tegevuskavade väljatöötamine, edasiste plaanide paikapanek, tulemuste üleandmine kohalikele edasiseks kasutuseks.

Toimunust: Kõigepealt rääkis Jaak Jaaku looduskooli ideest üldiselt, seejärel tutvustas Tiina Korts selle maja tausta. Pärast seda mindi maja vaatama. Sinnamaani toimusid tegevused koos ökoloogilise ehituse grupitööga. Eraldi olles oli ülesandeks grupil kolmes väikses töörühmas kirja panna visioon olemasoleva mulje alusel ja mõtted sellest, kuidas maja kasutada.

Arvesse võeti, et peamisteks looduskooli sihtgruppideks on teadlased, tudengid, õpilased, turistid.

1. grupi mõtted:

Kohalik tasand

• -kooskäimine (vanurid-käsitöö),
• kultuur,
• tööandja,
• kohaliku toodangu valmistamine (kohalik tooraine).

Värava tasand

• majutus/toitlustus (kohalik toit)—ka Soomaa rahvuspargile,
• reklaam/info.

Praktikabaas ja looduskool

• täiendõpe,
• siseõpe(alg/põhi jne.)—keskkonnaharidus, õpperajad.

Konverentsikeskus, mis majandaks ära

• sellele toetub looduskool ja kohalikud
• oluline on asukoht Soomaal.

2. grupi mõtted

• Praktikabaas (ülikool/gümn.), saun, tõmbekeskus (välismaalased), kohalikud tooted (ökomoos), lapsed (seiklusrada ja võistlused).
• Koostöö.
• Regionaalselt tuntuks - inimesed teaksid tulla.

3. grupi mõtted

• Suvel –turistid, tudengid, laagrid, eri ülikoolide tudengite kooskäimine (praktikad), külalistemaja (RMK stiilis), suvepäevad, jalgrattalaenutus/ahaa.
• Sügisel/kevadel - koostöö kohalike ja tudengite vahel (huvitavad ettekanded/etendused vms), käsitöö, fotograafia, tünnisaun.
• Koostöö (teadlased/tudengid+kohalikud).

Grupitöö käigus leiti ka ühendavad punktid kohalike ja tudengite/turistide vahel:

• nn töökoda (seltsielu +sissetulek)
• mahe ja turismitalud (ettetellimise meetod)
• talgureisid
• kohalikku elu tutvustav nurgake-muuseuminurk
• koolitus kohalikele tudengitelt

Grupitöö lõplikuks tulemuseks oli meiepoolne visioon ja kasutus Tipu looduskoolile, mis esitati ka ökoloogile ehituse grupile:

1. Visioon: 5-10a.
Tipul on toimiv ja tuntud looduskool, kus:

• toimuvad konverentsid
• koostöö kohalikega + kultuurikeskus/raamatukogu/muuseum jne.
• on info- ja internetipunkt

2. Tegevused:

• Infovärav
• reklaam+@-punkt
• Töötuba/õppeklass (puutöö, kudumid, köök, panipaigad, ravimtaimed)
• Majutus (korter + suured toad > 6 in, saun, dušš)
• Toas on õppeklass, suur saal (lavaga), labor
• Õues võimalik õueõpe (pingid +katusealune), erineva raskustasemega matkarajad
• Kohalik kultuur-raamatukogu, kultuurne tegevus, muuseum jne.

Arvamusi grupitöö kohta:

• õppisime, kuivõrd kohaliku elanikkonna kaasamine on oluline ja vajalik. Grupis on ideede genereerimine viljakam-üks täiustab teist. Aja nappus ja kõik hea võib lõppeda kurvalt(projektiidee nurjus, kuna kohalik selts pole omavahel kokkuleppele jõudnud veel)
• Loodushariduse ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on looduskoole vaja üle Eesti. Juba on käimas mitmed projektid. Keskused võiks rajada kasutusest välja langenud kultuurilis-ajaloolistesse majadesse (mitte euro)
• Me jõudsime sarnastele järeldustele ja ideedele kui kohalik Tiina Korts oli seda oma töögrupiga teinud umbes 2 aastat. Samas tegevuskavade koostamiseni ei jõudnud (meist mitteolenevatel põhjustel)
• Aega oli vähe (kõige jaoks põhimõtteliselt). Me ei tutvunud Soomaaga, kuigi grupitöö oleks seda eeldanud, sellest on kahju. Juhtide ettevalmistus oli erinev (Tiina Korts oleks võinud olla rohkem ettevalmistanud). Teadmine, et neid ideid ei saa kohe rakendada saabus päeva lõpus.

Grupitöö käigus lisaks tekkinud ideed:

• maja valmistamiskäigus juba välja pakkuda ülikoolidele võimalus, et kui nende tudengid tulevad appi, siis saavad hiljem seal praktikal olla.
• Soomaa Sõprade Selts ei ostagi maja, vaid sõlmitakse pikk rendileping.
• Skaudi/seiklusmatkarajad-lastele mängulised õpperajad.
• Elamusturism: turist ise moosi keetma/sülti valmistama!
• Marketing plaan- koostöö kõigi suundade vahel, mida saab Tipus arendada.
• Majutuseks väiksed majakesed kuskil looduskooli läheduses-järelvalve vajalik.
• temaatilised õpperajad ja/või temaatilised päevad looduskoolis.
• puudega inimeste arvestamine.

Kohalik Tiina Korts jäi grupitöö tulemustega rahule ja grupitöös genereeritu võetakse Soomaa Sõprade Seltsi poolt kasutusele!

Grupitöös osalejad: Elen Peetsmann, Britta Pärk, Sirli Pehme, Eleri Riks, Kadri Kalle.

Grupitöö nr 6: Ehitus kui energiasäästmisvõimalus Tipu looduskoolile

Koht: Tipu koolimaja Kõpu vallas, pärastlõuna Soomaa hostelis.

Grupitöö juhid: Arvo Lehemets (100% looduslikud viimistlusmaterjalid – Safran OÜ, arvo.lehemets@mail.ee), Tiina Korts (Soomaa Sõprade Selts), Airi Pariis - grupitöö juhi assistent.

Eesmärk: Tutvustada ehitus- ja viimistlusvõimalusi ilma kilet ja kipsplaati kasutamata. Lisaks sellele genereerida ideid, kuidas Tipu vana koolimaja ellu renoveerida.

Eeldatav sisu: Vaatame üle päevi näinud Tipu koolimaja ja proovime üheskoos leida võimaluse selle elule äratamiseks ehituslikus mõttes. Teeme koostööd ka naabergrupitööga, mis genereerib maja hingelist sisu.

Toimunust: Kuna rühmatöö objektiks oli Tipu kool nagu ka looduskooli rühmatööl, siis alustasime ühiselt. Kõigepealt võttis sõna Jaak Jaaku, kes tutvustas mõlemale rühmale veidi looduskooli ideed. Kuna meie ülesanne oli leida ehituslik lahendus looduskooli hoonele, siis oli vajalik teda, mis see looduskool endast kujutab.

Seejärel rääkis meiele Tiina Korts kui kohalik ja Soomaa Sõprade Seltsi esindaja Tipu vanast koolimaja ajaloost ning andis ette lähtepunktid:

1. Kohalike elanike kasu (kohaliku tooraine kasutamine (nii palju kui võimalik), kohaliku turismi arendamine).
2. Tipu kool oleks Soomaa rahvuspargi väravaks (infopunkt).
3. Tartu Ülikooli tudengid saaksid praktikabaasina kasutada.
4. Looduskool (õpilased, välistudengid, teadus).

Seejärel tegime väiksese ringkäigu majas ja selle ümbruses. Tutvusime koolimaja tehnilise olukorraga. Ühiselt nenditi, et hoone on suhteliselt halvas seisus. Kaaluti isegi hoone lammutamist ning samasuguse asemele ehitamist. Kuna aga kohalike huvi on küla keskusena toiminud/toimiva hoone säilitamine, siis pakkusime välja ideid, kuidas hoonet on võimalik taastada. Jooksvalt ideede genereerimise vahele tutvustas rühmatöö läbiviija erinevaid looduslikke ehitu- ja viimistlusvõimalusi.

Esmajärjekorras, enne tööde alustamist oleks muidugi vaja tellida ehitusliku seisundi täpne hinnang (konstruktsioonid jms.) Esimesed asjad, mida oleks vaja teha, on:

1. Majaümbruse kuivendus.
2. Vundamendi taastamine/ osaline välja vahetamine – maakivid.
3. Voodri välja vahetamine – laudvooder.
4. Soojustamine – linavilt, tselluvill.
5. Katuse vahetamine algse materjaliga katuse vastu – roog, laast?
6. Aknad vahetada uute vastu, mis näeksid välja nagu esialgsed – puit.
7. Vee-ja kanalisatsioonisüsteem (osaliselt siduda arteesiakaevuga, rajada imbväljak).
8. Plekkahjud vahetada savipottahjude vastu.

Säilitada saaks:

1. Vanad uksed.
2. Osaliselt vanad põrandad.
3. Mõned ahjud.
4. Osa puitlagesid.

Viimistluses võiks kasutada:

1. Seinad – esialgne lahendus. 1. Korrusel 1/3 seina alumisest osast puitvooder ja ülemine osa lubikrohv, mida võib võrvida lubivärvidega. 2. korrusel võiks teha kõik seinad savikrohviga ning osaliselt värvida kaseiinvärvidega. Köök ja pesuruumid tuleks teha lubikrohvi ja lubivärvidega.
2. Laed – võimalikult palju säilitada olemasolevat puitu, mida vajaduse korral asendada uuega.
3. Põrandad - võimalikult palju säilitada olemasolevaid laudu, mida vajaduse korral asendada uutega.

Planeeringu koha pealt pakuti välja lahendus, et esimesel korrusel asuvad infopunkt, raamatukogu (internetiga), saal, köök, õppetoad, labor ja 2 tualetti ning panipaik. Teisel korrusel asuvad pesemisruumid, magamistoad ning üks külaliskorter.

Enne rühmatöö lõppu tegime läbi ka praktilise osa ehk krohvisime umbes 3-4 ruutmeetrit seina Jõesuu raamatukogu ruumides. Seal said kõik näpu saviseks teha. Sellest on ka fotomaterjali.

Viimase etapina valmis eskiislahend Tipu koolimaja renoveerimiseks. Joonistasime plaani ja kirjutasime juurde, kus missuguseid materjale kasutada võiks.

Tagasiside grupitöö kohta:

• Õppisime tundma erinevaid ökoloogilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale ja kohalikku elu-olu. Samuti saime aimu, kui raske on üht vana maja renoveerida. Praktilises osas õppisime savikrohvi seina panema. Selle materjaliga saime ka rohkem tutvuda.
• Isiklikus elus saab kasutada tutvustatud materjale ja lahendusi, kui tekib vajadus midagi ehitada, viimistleda või renoveerida. Tekkinud ideid saab kasutada ka teiste renoveerimist vajavate majade puhul. Ideed säilitada vanu väärtusi võiks rohkem kasutada kogu tänapäeva ehitusmaailmas.
• Üheks eesmärgiks oli tutvuda materjalidega – seda me ka tegime. Teiseks eesmärgiks oli genereerida ideid maja renoveerimiseks. See eesmärk sai samuti täidetud. Visandasime ka skeemi, mis läks Soomaa Sõprade Seltsile.
• Koht: Kuna tegu oli Tipu vana koolimaja renoveerimisplaaniga, siis Tipu kool oli ainuke reaalne koht, kus selle probleemiga tegeleda sai.
• Juhid: Tiina – Asjalik sissejuhatus. Andis konkreetsed eesmärgid ja tegutsemispiirid. Arvo – Õpetas reaalset ja praktilist tegevust (savikrohvimine). Teadis põhjalikult viimistlusmaterjalidest, mida ka põhjalikult tuvustas. Osaks sellealastele küsimustele vastata. Veidike vajaka jõi ehituslikust poolest, kuid seda osaliselt ka ajapuuduse tõttu.
• Ajakasutus – Aega jäi väheks! Ette nähtud aeg sai sisukalt täidetud.
• Praktiline osa – Panime savikrohvi seina. Oli väga praktiline ja õpetlik!

Grupitöös osalesid: Jaak Järvekülg, Telin Noorväli, Oleg Tšernobrovkin, Arnika Kajaste, Ülle Napa, Iti-Kärt Sepp, Priit Pikk, Aadu Võsu.

Grupitöö nr 7: Mahe maaelu – elustiil või turunišš?

Koht: Ande Arula talu Soomaal

Grupitöö juhid: Laine Kallaste (Pärnumaa Talupidajate Liit, lainekallaste@hot.ee), Ande Arula (talunik, andearula@hot.ee), grupitöö organisaatorid Triin Tarv ja Milena Naar.

Eesmärk: leida konkreetse talu eeldused ja võimalused mahepõllumajandusega tegelemiseks, mille käigus reaalselt tajuda nö „mahedaks” saamise protsessi.

Taust: mahepõllumajandus on viimasel ajale üsna levinud mõte kui säästev keskkonnasõbralik majandus, kuid mida see tegelikult endas kujutab ja kuidas on üldse võimalik saada mahetootjaks, seda püüabki antud grupitöö esitleda. Grupitöö toimub kohalikus Soomaa talus, kus naisterahvas, Ande Arula peab praktiliselt üksinda 200 pealist loomakarja ning on võtnud suunaks korraldada oma maaelu mahedalt.

Eeldatav sisu: Laine Kallaste poolt ülevaade “mahedast” kui mõistest. Praktiline töö, kus püütakse kaardistatakse Ande talu näitel tema eeldused mahepõllumajapidamiseks. Leida need valdkonnad kuhu energiat oleks kõige säästlikum suunata ning otsida võimalusi oma toodanguga ka turule pääsemiseks. Kolmandas osas on ringkäik Ande talumaadel, et kogeda ehedat maaelu.

Toimunust: Koguneti Ande tallu, kus sissejuhatava osa mahepõllumajandusest rääkis Laine Kallas. Grupitöö andis ülevaate:

• mahepõllumajanduse eelistest tavapõllumajanduse ees,
• toetustest,
• nõuetest,
• kuidas õigustada saamatajäänud tulu,
• mahetalunike järelvalvest.

Pärast teoreetilist osa tutvuti Ande talu võimalustega. Vaadati üle loomakari (sead, lambad, kitsed hobused, jänesed), kes territooriumil vabalt ringi liikusid ja mõeldi välja erinevaid lahendusi, mida saaks rakendada:

1. matkarada, mida saaks kasutada jalgsimatkade kui ka ratsamatkade korraldamiseks
2. hipoteraapia- kuna kõik hobused on rahulikud ja lapsesõbralikud
3. ravimtaimede kasvatamine
4. ökotalu ja kõik sinna kuuluv
5. vihtade tegemine Loomaiale

Jõuti järeldusele, et Ande talus pole mitte ideede puudus, vaid tööjõu puudus! Seega otsustati Talveakadeemia järelkajana korraldada talgud (aidata aiaehituses, okste korjamises...).

Arvamusi grupitöö kohta:

• saime teada, et mahetegevusega kaasneb suur rahulolu ja mõttetu bürokraatia.
• Rakendatavate ideede nimekiri on siin liiga pikk, et seda pikemalt kirjeldada! Tasuta tööjõu leidmine, kohale hea nime leidmine…
• Eesmärgi õigustatus: mis kästud, see tehtud

Grupitöös osalesid: Tõnu Maslub, Elis Vollmer, Dmitri Gurkin, Kairi Sepp, Liis Lepiku, Mait Luidalepp, Monika Suskevics, Kadri Loorman.

Grupitöö nr 8: „Roheline reklaam” Soomaale

Koht: Soomaa Rahvuspargi külastuskeskus

Grupitöö juhid: Tiia Salumets (Soomaa Rahvuspark), Martti Poom (reklaamitudeng), Anna Roomet (assistent), Andrus Paat (grupitöö organisaator).

Eesmärk: Puhkeala reklaami välja töötamine

Eeldatav sisu: Grupitöös saab jälgida illustreeritud sissejuhatust meediateooriasse, ning meedia mõjust tänapäeva ühiskonnas. Samuti saab jälgida illustreeritud ettekannet Soomaa puhkeala vaatamisväärsustest ning mida Soomaa endast kujutab.

Antud grupitöö mõte tuli rääkides Soomaa Rahvuspargi töötajatega ning selle põhjendus peitub Soomaad külastavates ebaühtlastes turistivoogudes (mõnel ajahetkel on külastajad palju, mõnel vähem, koormates niimoodi loodust). Grupitöö väljundiks oleks seega ökoturismi propageeriva reklaami tegemine, mis ei põhjustaks negatiivseid mõjusid keskkonnale. Tuua läbi reklaami inimesteni teadmisi Soomaa Rahvuspargist ning rõhuda õigetele käitumismaneeridele looduse ilu külastades.

Toimunust: Esmalt andis ülevaate Soomaal toimuvast Rahvuspargi töötaja Tiia Salumets. Tema jutust võis olulisena välja tuua järgmist:

1. Soomaad tuntakse kõige rohkem tema 5 aastaaja, meeletute sääskede ja vaiksete sooalade järgi
2. turiste on suurvee ajal palju, talvel käib kõige vähem (tavaliselt suusamatkadel), välisturistide osakaal on ca 25% (kõige rohkem Saksamaalt)
3. suurim jama, mis turistid teevad on see, et nad tallavad rabas. Täpsemalt laudtee kõrval, kuna laudteed on kitsad, siis ei pääse külastatavad tihti üksteisest mööda. Loodusele jätab see aga jälje!
4. Turistide külastatuse probleemiks on ka liigne prügi maha viskamine. Rahvuspargis on küll olemas tähistatud kohad, kuhu prügi võib visata, kuid eriti suurte rahvahulkade puhul jääb neist väheseks ja nii pannakse prügi metsa alla või laudtee äärde!

Kuna looduskaitsereformi tõttu liideti Sooma Rahvuspargi ja Nigula Looduskaitseala ning sealsed töötajad (teadurid) peavad nüüd töötama terve maakonna peale, siis seetõttu on Soomaa külastuskeskus kitsikuses, kuna pole enam töötajaid, kes Soomaal pidevalt töötaksid. Kuna töötajate igapäevane osakaal on vähene, on infot keerulisem jagada ja klienditeenindus jääb nõrgaks! Viimase reformi tulemusena kärbiti Soomaa endist töökorraldust ning nüüdsest on külastuskeskus kitsikuses, kuna paljusid asju ei tohi enam ise teha!

Edasi tehti sissejuhatus multimeediatesse, mida tutvustas Martti Poom.

Algselt oli grupitöö teostuse mõtteks videoga üles võetud reklaami valmimine, kuid selge mõistus ütleb seda, et valmiskujul reklaami (ideest teostuseni) ei tehta ära ühe päevaga. Seetõttu seati eesmärgiks genereerida niipalju ideid kui võimalik ja nendest valida välja sobivaimad, mis vastaksid reklaami põhikomponentidele. Oleksid potentsiaalsed ideed, mis võiksid tavainimest panna huvituma Soomaast ja tema vaatamisväärsustest ja edaspidise huvi korral oleks neid ideid võimalik töödelda reklaamikõlbulikuks.

Enne reklaami valmimist tuleb vastata järgmistele põhiküsimustele:

1. Kes reklaamib? (kes reklaami valmimisest huvitatud on ning reklaami tegemisel tuleb tunnetada, mida tellija soovib! Pahatihti ka juhtub, et tellija ei tea mida tahab)
2. Miks reklaamib? (mis on see mida taodelda soovitakse, kas tahetakse rõhutada toote kvaliteeti või hoopis midagi muud)
3. Kuidas reklaamib? (nt kuidas reklaamida sõltub sellest kas reklaamitav on suur vms)
4. Kellele/kellelt reklaamib? (kes on sihtgrupiks, nt. Soomaa puhul kas inimesed kes on teadlikud Soomaast või inimesed, kes sellest varem midagi kuulnud ei ole)

Kõige olulisem on reklaami puhul selekteerida sihtgrupp – kellele ja miks?. Vaatamisväärsuse suurendamiseks tuleb hinnata ka reklaami kompositsiooni ning kirjafonti, mis nt plakatite puhul on oluline ja tõmbab tihti huvilisi ligi.

Reklaami tüübid on järgnevad:

• grupeeriv
• manipuleeriv (on tihti üle keeratud, nt „kui sa minu linnuliha ei söö, sured sa teise liha kätte“ vms)
• seeria reklaam (annab ootuse järgmiseks osaks)
• kaudne/vihjav reklaam

huumori ja nn „tule ja osta“ reklaamid tihti ei müü, sest ei ole huvitavad!!!

Reklaami väljundiks valiti plakat. Asjatundjate hinnangul on plakat levinumaid reklaami viise. Kui see on oskuslikult tehtud, jääb see paremini meelde ning plakateid reklaamina respekteeritakse mujal maailmas edukalt. Ühes heas plakatis peab kindlasti olema teksti- ja pildiosa ning hea oleks kui teksti osakaal oleks kuni 15% ning ülejäänud oleks pilt, mis peab köitma ja ligi tõmbama.

Töömeetodiks oli osaliste poolt sketside valmistamine, hiljem nende tutvustus looja poolt ning lõpetuseks parimate selekteerimine. Kokku teostati üle 10 edukat ja täiesti edasiarendatavat plakativersiooni. Nende valmimisel peeti silmas Soomaa olemust, mis teeb Soomaast just selle, mille nimel siia tulla tasuks ja mida vaadata tasuks – need on suurvesi, sääsed, rahu ja vaikus, väljas levist ja mugavustest, võimalus matkata looduses, näha tühjust, kuulata linnulaulu ja hingata värsket õhku mitte linnaaure ja vingugaasi...

Väga suurt poolehoidu osaliste poolt võitis idee reklaamida Soomaad temale mitteomaste komponentide põhjal. Reklaam püüaks justkui vihjata, et ära räägi mulle Soomaa vaatamisväärsustest, kuid just see tekitab huvi!

Üheks parimaks reklaamiideeks osaliste arvates sai idee „tšeki mu puud“ – see vihjab Soomaale kui puuderikkale piirkonnale, kuid enamikele on teada, et Soomaad tuntakse tema sooaalade järgi. Nii äratabki sellelaadse plakati nägemine meeli ja paneb mõtlema, et mis selle Soomaaga siis on?

Grupitöös osalejad: Timo Uustal, Evelin Aavik, Raimo Oinus, Kaie Kuldkepp, Kristina Saar, Kairi Leibur, Edgar Sepp, Katrin Rahu, Kristjan Indus, Piia Tamm.

TALVEAKADEEMIA KORRALDAJAD:

---

 

TALVEAKADEEMIA TOETAJAD:

---