2006
Ministeeriumite vastused
Kokkuvõte ministeeriumite vastustest
Keskkonnateemalisel tudengite teaduskonverentsil Talveakadeemia 2006 „Energiasüst tulevikku“, puudutati mitmeid energiat puudutavaid teemasid rühmatöödel, aruteludel, ning teema käsitlemine kulmineerus paneeldiskussioonil Eesti energia tuleviku küsmustest, kus osalesid erinevate sektorite esindajad. Konverentsil osalejad leidsid taastuvenergeetika vallas riigipoolses tegutsemises/tegutsemata jätmises mitmeid vajakajäämiseid ja otsustati teha pöördumine ministeeriumitele, esitades kolm peamist küsimust:
1) Miks ei ole koostatud taastuvenergeetika valdkondade ülest riiklikku uurimusprogrammi?
2) Kas ja millal võiks seda oodata?
3) Kas ja kuidas kaasatakse uurimisprogrammide koostamisse ülikoolide esindajaid?
Küsimustele vastasid õigeaegselt Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium ja Rahandusministeerium.
Selge vastuseta jäi küsimus valdkondade ülese taastuvenergeetika riikliku uurimusprogrammi kohta. Vastustest selgub, et valdkonda üritatakse katta mitme erineva strateegia väljatöötamise kaudu. Nende koostamine on ministeeriumide vahel ära jagatud. Puudub ühine töögupp, kes omaks ülevaadet kogu riigi tasandil toimuva taastuvenergeetika valdkonna arendamise protsessist. Kuigi tööjaotus ministeeriumide vahel on tervitatav, pole taolisel viisil siiski tagatud ühtlased lähenemiskohad. Iga ministeerium tegeleb kitsama lõiguga valdkonnast ja konsulteerib erinevate ekspertidega.
Olulisimaks arenguks on Eesti energiatehnoloogia arendusstrateegia väljatöötamise protsessi algus. Tegemist on otseselt teadus- ja arendustegevusele suunatud strateegiaga, sisaldades rahvusvahelise koostöö ja olemasolevate rahastusallikate (nt EL struktuurifondid) mõtestatud jaotamise küsimusi. Teiseks tähtsaks sammuks on siseriikliku „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise tegevuskava” väljatöötamine. Samas tõstatub probleem, et kas taoliste strateegiate väljatöötamine saab olla edukas järgmiste eeldusteta:
• ministeeriumide selgepiirilisem koostöö;
• selge skeem Eesti teadlaste laiapõhjaliseks kaasamiseks kõikidest valdkonnaga tegelevatest ülikoolidest;
• rõhuasetus noorteadlaste motiveerimiseks ja selge strateegia olemasolu järelkasvu tekitamiseks.
Samuti puudub hetkel ühtne programm uurimistegevuse rahastamiseks. Rahastamisvõimalusi eksisteerib – näiteks Põllumajandusministeeriumi poolt hallatava riikliku programmi "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004 2008" raames. Tekib küsimus, kuivõrd eelnevalt mainitud Eesti energiatehnoloogia arengustrateegia suudab neid eesmärke ühtlustada ilma selge konsultatsiooniprotsessita ülikoolidega nende tegelike vajaduste kohta. Lisaks keskendub senine rõhuasetus energiatehnoloogiatele, täiesti kõrvale jäetud on energiapoliitika uuringute arendamise aspekt ülikoolide poolt.
Riik on teadusasutustelt tellinud mitmeid uuringuid taastuvenergeetika valdkonnas (nt Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudi koostatud “Taastuvate energiaallikate osakaalu tõstmise võimalused elektri tootmisel Eestis”), mis on ka avalikult kättesaadavad. Taoliste uuringute tulemusi on kasutatud strateegiliste dokumentide väljatöötamiseks ja on reeglina ka avalikult kättesaadavad. Samas puudub skeem laiapõhjaliseks konsultatsiooniks ülikoolidega, kus valdkonnaga tegeletakse.
Rahandusministeerium möönab, et tulenevalt Eesti Riikliku Arengukava 2004 – 2006 ühe prioriteedi – teaduse ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine – vahendite planeeritust aeglasema rakendamise tõttu 2005. aastal on teadus- ja arendustegevuse valdkond olnud mõneti alarahastatud. Samuti ei ole piisavalt pööratud tähelepanu teadlaste töö ja karjääri väärtustamisele, mistõttu on vähenenud ka teadusesse suunduvate noorte hulk. Lähiaastatel võiksid aidata Eesti arengule ja nimetatud probleemide lahendamisele oluliselt kaasa Euroopa Liidu struktuurfondide uue programmperioodi (2007 – 2013) vahendid, mis senisest suuremas mahus suunatakse T&A võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasvu tagamiseks.
Eelnevalt mainitud lahtised küsimused jätavad õhku rippuma küsimuse, kuivõrd tulemuslikult neid vahendeid kasutada suudetakse. Seega näeb Talveakadeemia vajadust koostöö järele esitatud küsimustele selgemate vastuste leidmiseks
Kokkuvõtte koostas
Jaan Aps
Keskkonnaministeerium
„Talveakadeemia 2006“ osalenute avalik pöördumine
Täname Teid saadetud kirja eest. On hea meel tõdeda, et noored tunnevad muret taastuva energeetika käekäigu pärast Eestis ning neil on soov õppida ja teha teadustööd taastuva energeetika valdkonnas
Hetkel on taastuva energeetika areng muutumas üheks Euroopa Liidu prioriteediks, eriti biokütuste osas. Euroopa Komisjon esitas 07.12.2005 teatise biomassi tegevuskava kohta, millega nähakse ette meetmed biomassi edendamiseks soojusmajanduses, elektrienergeetikas ja transpordis ning valdkondadevahelised meetmed, mis soodustavad rahastamist, biomassiga varustamist ja uurimistegevust.
Lisaks biomassi tegevuskavale esitas Euroopa Komisjon 08.02.2006 teise teatise, Euroopa Liidu biokütuste strateegia. Selle teatisega täiendatakse biomassi tegevuskava ning sellele on lisatud mõjuhinnang, kus esitatakse tegevussuundade erinevad võimalused.
Vabariigi Valitsus oma 13. aprilli 2006 toimunud istungil otsustas toetada Euroopa Komisjoni algatusi, et laialdasemalt kasutada biomassi energia saamiseks. Samuti otsustati, et asjaosalistel ministeeriumitel tuleb Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel töötada välja siseriiklik Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise tegevuskava.
Nimetatud dokumendi väljatöötamisel kaasatakse ka meie ülikoolide potentsiaali, mille kaudu noored võivad anda oma panuse taastuva energeetika arendamisse Eestis.
Austusega
(allikiri)
Ester Tuiksoo
Põllumajandusminister
Keskkonnaministri ülesannetes
Viktor Grigorjev 6262986
Põllumajandusministeerium
Lugupeetav proua Mets
Põllumajandusministeeriumi õigusloome 2006. a tööplaani on lülitatud kahe taastuvenergeetikat edendava dokumendi väljatöötamine - Maaelu arengukava ning Biomassi ja bioenergeetika edendamise riiklik arengukava.
Käesoleval ajal koostab Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium Kütuse- ja energiamajanduse pikajalise arengukava aastani 2015 alusel Energiatehnoloogiate arendusstrateegiat, mis otseselt puudutab taastuvenergeetika alast uurimistegevust. Samuti on võimalik taotleda taastuvenergeetika alaseks uurimistegevuseks toetust riikliku programmi "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008" raames. Programmi ja taotlusvormid leiate Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.
Lugupidamisega
Ester Tuiksoo allkiri
Kirja koostas Einar Kikkas einar.kikkas@agri.ee
Rahandusministeerium
Taastuvenergeetika valdkonna arengutest
Rahandusministeerium tänab ja tunnustab MTÜ Talveakadeemiat ning teisi tudengite teaduskonverentsil osalenuid aktiivse kaasamõtlemise ja – rääkimise eest Eesti arengut puudutavatel olulistel teemadel.
Nagu seisab ka Teie pöördumises, on taastuvenergeetika areng ja kasutuselevõtt mitmete ministeeriumide valitsemisala puudutav küsimus, mis eeldab tugevat omavahelist koostööd.
Juhtministeeriumiks Eesti kütuse- ja energiamajanduse optimaalse toimumise tagamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle pädevuses on energeetika valdkonda (sh taastuvenergeetika) reguleerivate õigusaktide, arengukavade ning probleemide väljatöötamine ja rakendamine.
Taastuvenergeetika arengut ning kasutuselevõttu puudutavad eesmärgid ja põhimõtted on sätestatud peamiselt Eesti elektrimajanduse arengukavas aastateks 2005 – 2015 ning Kütuse ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas aastani 2015.
Koordineerides riigieelarve koostamise protsessi koondab Rahandusministeerium põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide kulutaotlused, annab neile analüüsipõhised hinnanguid ja koostab eelarvedokumentatsiooni, kui erinevate tegevuste, prioriteetide, eesmärkide, algatuste ning kavade seadmine ja elluviimine on valdkonnaga sisuliselt tegeleva ja selle eest vastutava ministeeriumi pädevuses.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia 2007- 2010 koostamisprotsessi raames esitatud taotlustes (sh valitsemisala arengukavas) on taastuvenergeetika osas pööratud muuhulgas tähelepanu ka Teie poolt tõestatud teadus – ja arendustegevuse energeetikaalaste kitsaskohtadele.
Kooskõlas Kütuse – ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukavaga on Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumis hetkel väljatöötamisel Energiatehnoloogia arengustrateegia, mis leiab rakendust rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide arengukavade koostamisel, valdkondlike koolitustellimuste kujundamisel ning õppekavade atesteerimisprotsessis. Strateegias luuakse tingimused Eesti energiavaldkonna tippteadlaste osalemiseks rahvusvahelistes teadus- ja arendusprogrammides, samuti soodustatakse õppe- ja teadusasutuste ning ettevõtete koostööd õppeprotsesside kaasajastamisel ning laboratooriumiseadmete uuendamisel.
Rahandusministeerium möönab, et tulenevalt Eesti Riikliku Arengukava 2004 – 2006 ühe prioriteedi – teaduse ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine – vahendite planeeritust aeglasema rakendamise tõttu 2005. aastal on teadus – ja arendustegevuse valdkond olnud mõneti alarahastatud. Samuti ei ole piisavalt pööratud tähelepanu teadlaste töö ja karjääri väärtustamisele, mistõttu on vähenenud ka teadusesse suunduvate noorte hulk.
Lähiaastatel aitavad Eesti arengule ja nimetatud probleemide lahendamisele oluliselt kaasa Euroopa Liidu struktuurfondide uue programmperioodi ( 2007 – 2013) vahendid, mis senisest suuremas mahus suunatakse T&A võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasvu tagamiseks. Struktuurtoetustest kavandatavad investeeringud muudavad Eesti teaduse taseme rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks ning ka ettevõtjatele atraktiivsemaks. Tänaseks on Eesti majanduse nn investeeringupõhise kasvu faas läbi saamas, mistõttu sõltub tulevikus majandusarengu kiirus ja jätkusuutlikus T&A tasemest ja sisust.
Koostas: Ermo Liedemann ermo.liedemann@fin.ee
Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium
Taastuvenergeetika valdkonna arendamisest
Lugupeetud “Talveakadeemia 2006” teaduskonverentsil osalenud,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tänab “ Talveakadeemia 2006” osalejaid avaliku pöördumise eest.
Vastuseks püstitatud küsimustele teatame, et taastuvate energiaallikate kasutamist energia saamiseks on uuritud palju. Riigi tasandil oli taastuvaid energiaallikaid vaadeldud peamiselt energiapoliitika ja energeetika strateegilise planeerimise seisukohalt. Viimaseks tellitud uuringuks on Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava aastani 2015 väljatöötamiseks kasutatud Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudi koostatud “ Taastuvate energiaallikate osakaalu tõstmise võimalused elektri tootmisel Eestis”. Kõik tellitud uuringute aruanded on avalikult kättesaadavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi interneti kodulehel www.mkm.ee
Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015 üheks strateegiliseks eesmärgiks on tagada pidev kaasaegse oskusteabe ning spetsialistide olemasolu kütuse – ja energiamajanduse kõigis valdkondades, et soodustada siseriiklikku tehnoloogiaarendus ja võimaldada kaasaegse energiatehnoloogia siiret.
Lähtudes nimetatud arengukavast on Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium, kaasates Eesti Vabariigi Teadus – ja Arendusnõukogu, asunud välja töötama Eesti energiatehnoloogia arendusstrateegiat. Strateegia koostatakse perioodiks 2007 – 2013 ning selles sisalduvad arenguvisioonid vastavalt aastani 2020 ja 2030.
Eesti energiatehnoloogia arendusstrateegia väljatöötamisel on järgmised lähtekohad:
• Eesti Tööandjate Keskliidu initsiatiiv nimetada energiatehnoloogia riiklikult prioriteetseks tehnoloogia arendusvaldkonnaks ning sellest lähtuvalt toetada süsteemselt energiatehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni.
• Sisendi andmine Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007 – 2013 rakendamiseks.
• Eesti ettevõte, teadus- ja arendus- ning haridusasutuste konkurentsivõime tõstmine Euroopa Liidu 7 raamprogrammis.
• Euroopa Tehnoloogiaplatvormides osalemise toetamine.
• Eesti osalemise toetamine Intelligent Energy – Europe programmis.
Strateegia vajab teadmistepõhist tehnoloogilist lähenemist, mis võimaldab liikuda energiakandjate põhiste tehnoloogiate rakendamiseni. Sellest lähtuvalt on arendamist vajavate tehnoloogiate jaotus järgnev:
• Energiakandjate põhised energiatehnoloogiad – biokütuste, põlevkivi, vesiniku, jäätmete, turba ja erinevate kütuste ( koos)kasutamise tehnoloogiad;
• Teadmistepõhised energiatehnoloogiad – elektri- ja soojuse koostootmise, tuule- ja päikeseenergeetika ning energiasäästlike tarbimislahenduste arendamine, elektrijaamade, - võrkude ja energiasüsteemide optimaalne planeerimine.
Energiatehnoloogiline arendustegevus Eestis saab olla konkurentsivõimeline vaid kitsalt määratletud arendussuundades, seega tuleb tagada tingimused ning kompetentsid tehnoloogiasiirdeks, mis looks eeldused energiamajanduse strateegiliseks ümberkorralduseks tulevikus.
Koostas: Ando Leppiman Ando.Leppiman@mkm.ee
Haridus– ja Teadusministeerium
Vastus pöördumisele
Haridus- ja Teadusministeerium on tudengite teaduskonverentsil “ Talveakadeemia 2006” osalenute ja seda korraldavate tudengite teadus- ning keskkonnaorganisatsioonide taastuvenergeetika teemalise pöördumise läbi vaadanud. Oma pöördumises esitasite ministeeriumitele küsimused, miks ei ole koostatud taastuvenergeetika valdkondadeülest riiklikku uurimisprogrammi; kas ja millal võiks seda oodata ning kas ja kuidas kaasatakse uurimisprogrammide koostamisse ülikoolide esindajad.
Vastuseks Teie poolt esitatud avalikule pöördumisele selgitame, et energeetika arengu ja hetkeseisu analüüs ning vastavate rakendusuuringute korraldamine on praegu põhiliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ülesanne. Taastuvenergeetika alaseid teadusuuringuid on teostatud nende tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ja uuringute tulemused on kättesaadavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kodulehel.
Lisaks eelpoolmainitud uuringute on praegu ettevalmistamisel Eesti energiatehnoloogia arendusstrateegia perioodiks 2007 – 2013, millega tegelevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kontaktisik: Kristo Reinsalu, Majandusarengu osakond, Tehnoloogia ja Innovatsiooni talitus, Tel 6 256 341, kristo.reinsalu@mkm.ee) ning Haridus ja Teadusministeerium koos Eesti Vabariigi Teadus- ja Arendusnõukoguga. Erilist tähelepanu pööratakse strateegias energiatehnoloogiatele, mis sisaldavad taastuvenergeetika energiasäästlike tarbimislahenduste arendamist ja elektrijaamade, - võrkude ja energiasüsteemide optimaalset planeerimist.
Koostas: Ene Kadastik Ene.Kadastik@hm.ee
TALVEAKADEEMIA KORRALDAJAD:
TALVEAKADEEMIA TOETAJAD: