2006

TalveAkadeemia konverents 3.-5. märts 2006

Sel aastal Soomaale

Oodatud ja legendaarne üliõpilaste keskkonnakonverents TalveAkadeemia toimub sel aastal neljandat korda. Eelnevatel aastatel on käidud Vihterpalus, Essus ja Värskas. Seekord kutsume Teid Soomaale, sest mis inspireeriks paremini tuleviku energiasüsti otsinguid kui ise nii innovaatiline Soomaa oma sala- ja omapära ning viie aastaajaga.

TalveAkadeemia 2006 pealkirjaks on „Energiasüst tulevikku!“

Oled sa mõelnud, mis saab siis, kui nafta saab otsa? Või kuidas minna edasi, kui väsimus on võimust võtnud? Maailmas pole võimalik midagi liikuma panna ilma energiata. See on küll igal pool olemas, kuid tihti meile kättesaamatu või selle olemasolu teadmata. Kuidas leida ja kasutada energiat nii, et see oleks kättesaadav nii meile kui ka neile, kes tulevad peale meid? Kuidas koguda energiat homseks?

Meie eesmärgiks on minna tulevikuenergia lätetele, ammutada seda nii kehale kui vaimule, leida seda kõikjalt meie ümbert ja ka väikesest päikesest meie seest.

TalveAkadeemia on konverents, mis areneb ja täieneb iga aastaga. Eks ikka selles suunas, et uued ideed tekiksid, kohtuksid ja pärast ka teoks saaksid. Anname osalejatele aina rohkem võimalusi teha ise midagi ära, seda nii alternatiivsete ideede sessioonil kui grupitöödes osaledes. TalveAkadeemialt saad sädeme, et ise muutusi ellu viia!

TalveAkadeemiale 2006 saab registreeruda 06.02.2006. kuni 24.02.2006. Osavõtutasu on 175 krooni (ettekande tegijatele 100 kr) sisaldades lisaks konverentsile ööbimist, toitlustamist kõikidel toidukordadel, kohvipause ja bussitransporti Tallinnast või Tartust.

Kohtumiseni 3. - 5. märtsil Soomaal, Soomaa hostelis!


TalveAkadeemia 2006 programm

Reede, 3.märts
9:45 saabumine, registreerumine Olustvere Turismikeskuses
10:30 konveretnsi avamine
11:40 avaettekanne "Energialoojang - milline on uus koidik?"- Toomas Trapido (Eestimaa Looduse Fond)
12:30 lõunasöök
13:30 konkursi komisjoni kokkuvõte
14:00 konkursi ettekanded, blokk I
15:00 kohvipaus
15:30 konkursi ettekanded, blokk II
16:30 paus
17:00 konkursi ettekanded, blokk III
18:00 MTÜ noorteühendus „Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia” tutvustus – Dmitri Teperik
18:30 lahkumine Olustverest Soomaa Hostelisse
20:00 tubadesse jagunemine, õhtusöök
21:20 grupitöödesse registreerumine
21:30 bänd alustab
22:15 grupitöö osalejate omavaheline tutvumine
23:30 bänd jätkab, filmid chillruumis

Laupäev, 4.märts
8:00 tund aega joogat
8:30 hommikusöök
9:30 eelmise päeva kokkuvõte, uue avamine
10:15 lahkumine hostelist grupitööde toimumiskohtadesse
11:00 grupitööd:
- Alternatiivsete õpimeetodite energia: Foorumteatri meetod keskkonnahariduses
- Ökoturism - energia- ja ressursisäästlik puhkamisvõimalus?
- Tühjaks pigistatud sidrunist mahlaseks apelsiniks ehk kuidas oma energiat taastada ja ennast motiveerida?
- Soomaa bioenergia varud ja kasutamise võimalused
- Tipu külaenergia taaselustus looduskooli abil
- Ökoloogiline ehitus kui energiasäästmisvõimalus Tipu looduskoolile
- „Roheline reklaam” Soomaale
- Mahe maaelu - elustiil või turunišš?
13:30 lõunasöök
14:30 grupitööd jätkuvad
18:00 õhtusöök
19:00 diskussioon „Kuivõrd roheline on meie tulevikuenergia?” – Einari Kisel (MKM), Viktor Grigorjev (KKM), Raimo Oinus (Eesti Energia), Vello Selg (Tallinna Tehnikaülikool), Andres Koppel (Eesti Maaülikool), modereerib Erki Niitlaan
21:15 alternatiivsete ideede sessioon/saun
22:00 tants, saun, filmid chillruumis

Pühapäev, 5.märts
8:00 tund aega joogat
8:30 hommikusöök
9:30 eelmise päeva kokkuvõte, uue avamine
10:00 grupitööde esitluste ettevalmistamine
10:30 grupitööde esitlused
12:30 lõunasöök
14:00 lõpuettekanded „Kuidas ideed teoks saavad?” – Hostel Soomaa juhataja Rene Valner ja Ökosahvri asutajaliige Peeter Jalakas
15:30 pildishow „TalveAkadeemia 2006”
15:45 tagasiside, lõpetamine
16:15 pakkimine
16:45 bussid Tartusse ja Tallinnasse


Grupitööde tutvustused

Grupitöö nr.1: Alternatiivsete õpimeetodite energia: Foorumteatri meetod keskkonnahariduses

Koht: Tori põhikool
Läbiviija: : Andres Kask, Kanutiaia Noortemaja teatristuudio
Eesmärk: käsitleme oma grupitöös keskkonnateemasid, kaasates kohalikke põhikooliõpilasi. Tõstame õpilaste keskkonnateadlikust ja sotsiaalset aktiivsust ning pakkume neile endile läbi foorumteatri võimalust kaasa rääkida keskkonda puudutavatele käitumis- ja suhtumisprobleemidele lahenduste leidmisel.
Sisu: Esmalt tutvume Foorumteatri meetodiga (teemad, lühiülevaade ja praktilised harjutused) lavastusreeglite ja „kodukorraga“. Leiame üheskoos ühislavastuse ideed ning valmistame ette lavastuse, mille kanname ette Tori põhikooli õpilastele.
Märkused: kaasa võtta hea tuju ja loov vaim :)
Taust:
Foorumteatrile maailmas pani 1950.-1960. aastatel aluse Brasiilia teatridirektor, draamakirjanik, lavastaja ja teatriteoreetik Augusto Boal. Boal pidas teatri kõrgeimaks eesmärgiks vaataja kaasatõmbamist etendusse. Ta oli veendunud, et inimene hakkab end rõhutuna tundma siis, kui tema elust kaob dialoog, kui kõik suubub monoloogi. Foorumteater aitab läbi ohutu mängu dialoogi juurde tagasi jõuda. Iga etendus on publiku sekkumise tõttu erilaadne. Erinevad kooslused leiavad samadele küsimustele erinevad vastused.
Eestis on foorumteatriga tegeldud alates 1999. aastast. VAT Teatri juures tegutsev Foorumgrupp on käinud muu hulgas gümnaasiumides foorumetendusi tegemas ning Tallinna laste turvakeskuses nn töötuba korraldamas.
"Foorumteater" - olemuselt koosneb lühikeste stseenide näitamisest, sisaldab probleeme, mida antud ühiskonnas (kogukonnas, maal) on. Sihtgrupp kellele ja kellest etendus on võib olla väga erinev (koolinoored, lapsevanemad, kodutud, narkomaanid jne.). Oluline, et publik ehk inimesed publiku hulgast osalevad.
Sotsiaalteater tegeleb kõige lihtsamalt öeldes meid ümbritsevate probleemidega. Sotsiaalne (ld.socialis), ühiskondlik, ühiskonnasse puutuv. Sotsiaalteater tegeleb seega ühiskonna (kogukonna jm.) lugude ehk probleemidega. Sihtgrupp ehk need kellest lugu räägib võib olla väga erinev - lapsed, koolinoored, õpetajad, vanemad, vanurid, kaubandustöötajad, politsei, narkosõltlased jne.
Psühhodraama - tegeleb konkreetse(te) inimese probleemiga(ga), toimub individuaalne- ja grupitöö konkreetse isiku probleemidele lahenduste leidmiseks. Ei saa ega tohi võrrelda ega segamini ajada sotsiaalteatriga! Kaldub psühholoogia ning meditsiini valdkonda.
A. Boali arendust ühest võimalikust teatritegemise vormist (foorumteater) nimetatakse meil tihti ka sotsiaalteatriks. Seda ei saa pidada valeks, kuid täpsem oleks nimetada seda ikkagi foorumteatriks.

Grupitöö nr.2: Ökoturism - energia- ja ressursisäästlik puhkamisvõimalus?

Koht: Karuskose talu
Läbiviijad: Aivar Ruukel (Eesti Ökoturismi Ühenduse juhatuse liige, OÜ Karuskose juht),
Jaanus Hallik (TalveAkadeemia)
Eesmärk: saada ülevaade ökoturismist ja selle võimalustest Soomaal, tutvuda looduskauni Soomaaga ning anda panus kohaliku kogukonna ja ökoturismi arengule. Grupitöö tulemusena tekivad ideedena uued huvitavad puhkevõimalused, mille meeskonnatööga püüame viia ka praktilise rakendumiseni.
Sisu:
Grupitöö tutvustab ökoturismi, kui energiavaest (energiatsäästvat) puhkevõimalust - so Eesti- ja maailmapraktikas kasutuselolevatest energia-, loodusressursi- ja keskkonnaruumikasutuse poolest jätkusuutlikest ehk kokkuhoidlikest tegevustest, teenustest, rekreatsioonivõimalustest. Praktilise osa käigus tutvutakse konkreetses ökoturismikeskuses – Karuskose talus – pakutavate teenustega ning meeskonnatöö käigus genereeritakse ning arendatakse edasi erinevaid ideid ja lahendusi energia- ja ressursihoidlike puhkevõimaluste kohta Karuskosel.
Grupitöö koosneb sissejuhatavast loengust ökoturismi teooriasse ja rakendustesse, infoküllasest matkast Karuskose talu lähiümbrusesse ja rabarajale ning meeskonnatööga praktilisest osast.
Märkused: kuna grupitöö käigus käiakse ära ka rabarajal tuleks kaasa võtta matkaks sobivad jalanõud ja mõistlikult soojad riided.
Taust:
Definitsiooni järgi kujutab ökoturism endast vastutustundlikku reisimist, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu.
Vastutus algab seejuures reisi planeerimisest. Igal (potentsiaalsel) turismipiirkonnal on olemas looduslikud, sotsiaalsed, ja kvalitatiivsed ehk turistlikud taluvuspiirid (taluvusvõimed). Turistlik taluvusvõime on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob reisikoha ainulaadsuse mulje. Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta.
Reisikorraldajailt eeldab see vastutustundlikku turundust, et turistide tegevus jääks eelpool kirjeldatud taluvusvõimete piiresse ning et turistide oleks reisieelselt teavitatud kohalikest (nii looduskaitsealastest kui sotsiaalsetest, kultuurilistest) oludest, tavadest ja reeglitest. Ökoturism pole eelkõige mitte toode, vaid reisimis- ja reisikorraldusviis. Mitte ‘Kus reisitakse?’ vaid ‘Kuidas reisitakse?’
Grupitöö raames arendatav piirkond - Karuskose asub Soomaa rahvuspargi südames Raudna jõe ääres Sandra külas Viljandimaal. Jõe mõlemal kaldal laiuvad maalilised luhad, mis on olulise looduskaitselise väärtusega. Siit algab rahvuspargi Ingatsi rabarada, mis viib maailma kõrgeimale rabarinnale. Olemasolevatest ja uutest võimalikest puhkamisvõimalustest räägime juba rabarajal ja Karuskosel. Olgem seekord Soomaal juba ökoturistid.

Grupitöö nr.3: Tühjakspigistatud sidrunist mahlakaks apelsiniks ehk kuidas igapäevaselt oma energiat taastada

Koht: Soomaa hostel ning lähiümbruse mets, põllud
Läbiviija: Mari Lauk KehaMeeleKoolist
Grupijuhi assistendid: Erli Kontkar ja Jane Idavain Tartu Ülikoolist
Eesmärk: Omandada teadmisi, kuidas igapäevaselt oma energiavarusid taastada.
Sisu:
Oled sa tundnud ennast tühjaks pigistatud sidrunina?
Oled sa tundnud, et vajad rohkem energiat?
Oled sa mõelnud, kust või kuidas seda saada?

Tule! Räägime ja avastame koos.
Kuulame natuke teooriat, arutame, harjutame ja tunnetame.
Püüame üles leida energiat täis kohad lähiümbruses.

Eks näis, kaugele me jõuame. Kõik on meie endi kätes.

Märkused: Mugavad riided, matkariided (soojad riided) ning -jalanõud (soojad saapad).

Grupitöö nr.4: Soomaa bioenergeetika varud ja kasutamisvõimalused

Koht: Iia küla, Kõpu vald, Viljandi maakond
Läbiviijad:Ülo Kask (TTÜ), Edu Kuill (kohalik eraettevõtja)
Eesmärk: tutvustada bioenergeetika varusid ja kasutamisvõimalusi, leida parim võimalus biomassi ärakasutamiseks Soomaal.
Sisu: Tutvutakse energeetikaga, mis kasutab loodusest saadavat taastuvat toorainet nagu võsa ja hein. Tallinna Tehnikaülikooli teadur Ülo Kask annab ülevaate praegustest bioenergeetika kasutamise võimalustest ja perspektiividest Eestis, tutvustab bioenergeetikas kasutatavaid tehnoloogiaid ning nende tasuvust. Soomaa kohalik ettevõtja Edu Kuilli eestvedamisel vaadatakse, millised võimalused oleks Soomaal kasutada taastuvaid kütuseid. Käiakse ringi metsas ja jõeluhal ning proovitakse omal käel kuidas metsast energiat kätte saada. Päeva lõpus püüame näitlikult Soomaal käima lükata bioenergia tootmise süsteemi ning arutame, mida head ja kasulikku see meile veel anda võiks.
Märkused: kuna päeval käiakse metsas ringi ja natuke tehakse tööd, siis on vajalikud ilmastikule sobivaid riided, mis loodustki ei kardaks.
Taust: ärme lase kõike lihtsalt ära mädaneda!

Grupitöö nr.5: Tipu külaenergia taaselustamine looduskooli abil

Koht: Tipu koolimaja ja pärast lõunat arvatavasti Soomaa hostel
Läbiviijad: Jaak Jaaku (Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakond), Tiina Korts (kohalik aktivist)
Eesmärk: tudengite ideede rakendamine leidmaks kasutusviise Tipu looduskoolile, mis annaks tegevusi nii kohalikele kui väljastpoolt tulevatele inimestele (teadlased, turistid jne), parimatele ideedele tegevuskavade koostamine
Sisu:
koos ökoloogilise ehituse grupitööga Tipu loodusmaja ülevaatamine ja selle ümbrusega tutvumine.
Ülevaade loodusmaja kontseptsioonist üldiselt.
Rakendusvõimaluste leidmine Tipule, inimressursi, tehniliste ja rahaliste vajaduste väljaselgitamine.
Lõunaks tagasi Soomaa hostelisse tulemine. Pärastlõunal seniste ideede esitlemine üksteisele ökoloogilise grupitöö liikmetega.
Parimate lahenduste edasiarendamine, täiustamine, konkreetsemate tegevuskavade väljatöötamine, edasiste plaanide paikapanek, tulemuste üleandmine kohalikele edasiseks kasutuseks.
Märkused: soojad ja veidi kulunud riided – koolimajas on jahe ning see on aastaid kasutamata
Taust:
Viljandi maavalitsus on maakonna üldplaneeringus ette näinud Tipu piirkonna väljaarendamist turismipiirkonnana. Sellega on arvestatud ka Kõpu valla arengukavas 2002-2012.
Tipu endine koolimaja (1932-1964), hilisem rahvamaja ja raamatukogu on vähemalt kahesuguse lähiajaloolise väärtusega:
1) nostalgiline väärtus küla põliselanikele ja Tipust väljarännanud inimestele. Selle väljenduseks on traditsioonilised Tipu kokkutulekud, ühistalgud, jaanipäeva ja jõulude tähistamine jm. üritused;
2) 1968. aastast alates oli hoone kasutusel Tartu ülikooli õppe- praktikabaasina, kus botaanilise (floristilise) hariduse on saanud ca 1200 bioloogia, geograafia ja farmaatsiaüliõpilast. Osale neist on Tipu õppebaas jäänud kohaks, kuhu järjekindlalt tagasi tullakse.
Hetkel kuulub Tipu koolimaja Kõpu vallale, küla arengul on valla arengukavas kindel koht. Kõpu valla soov on piirkonna arendamine ja selleks eelkõige Tipu koolimaja potentsiaali ära kasutamine. Tipu piirkonnast soovitakse kujundada info- ja turismikeskus, Soomaa rahvuspargi “värav”, tööle panna Tipu looduskool ning küla võsast välja raiuda.

Grupitöö nr.6: Ökoloogiline ehitus kui energiasäästmisvõimalus Tipu looduskoolile

Koht: Tipu koolimaja (hommik) + Soomaa hostel (lõuna ja õhtupoolik).
Läbiviijad: Arvo Lehemets (100% looduslikud viimistlusmaterjalid – Safran OÜ), Tiina Korts (kohalik aktivist).
Eesmärk: tutvustada ehitus- ja viimistlusvõimalusi ilma kilet ja kipsplaati kasutamata. Lisaks sellele genereerida ideid, kuidas Tipu vana koolimaja ellu renoveerida.
Sisu: Vaatame üle päevi näinud Tipu koolimaja ja proovime üheskoos leida võimaluse selle elule äratamiseks ehituslikus mõttes. Teeme koostööd ka naabergrupitööga, mis genereerib maja hingelist sisu.
Märkused: Soojad ja veidi kulunud riided – koolimajas on jahe ning see on aastaid kasutamata.
Taust: Kool on olnud küla ja võib öelda ka lähipiirkonna keskmeks, kuid praegu maja laguneb ja seisab küllaltki kasutuseta.
Ökoloogilise ehituse kohta saab täpsemat informatsiooni Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse koduleheküljelt (www.ceet.ee) ökoloogiliste ehitustehnoloogiate lingi alt.

Grupitöö nr.7: Mahe maaelu – elustiil või turunišš?

Koht: Ande Arula talu Soomaal
Läbiviijad: Laine Kallaste (Pärnumaa Talupidajate Liit), Ande Arula (talunik)
Eesmärk: leida konkreetse talu eeldused ja võimalused mahepõllumajandusega tegelemiseks, mille käigus reaalselt tajuda nö „mahedaks” saamise protsessi.
Sisu:
Esmalt annab Laine Kallaste ülevaate “mahedast” kui mõistest.
Peale seda toimub praktiline töö, kus püütakse kaardistatakse Ande talu näitel tema eeldused mahepõllumajapidamiseks.
Leida need valdkonnad kuhu energiat oleks kõige säästlikum suunata ning otsida võimalusi oma toodanguga ka turule pääsemiseks.
Kolmandas osas on ringkäik Ande talumaadel, et kogeda ehedat maaelu.
Kogu tegevusekäik toimub loova lähenemisega.
Märkused: soojad riided, mis kannatavad määrimist.
Taust:
Mahepõllumajandus on viimasel ajale üsna levinud mõte kui säästev keskkonnasõbralik majandus, kuid mida see tegelikult endas kujutab ja kuidas on üldse võimalik saada mahetootjaks, seda püüabki antud grupitöö esitleda. Grupitöö toimub kohalikus Soomaa talus, kus naisterahvas, Ande Arula peab praktiliselt üksinda 200 pealist loomakarja ning on võtnud suunaks korraldada oma maaelu mahedalt.

Grupitöö nr.8: „Roheline reklaam” Soomaale

Koht: Soomaa Rahvuspargi külastuskeskus
Läbiviijad: VJ Martti Poom (multimeedia tudeng), assistendina tegev Anna Roomet, rahvuspargi poolne kuraator Tiia Salumets.
Eesmärk: Puhkeala reklaami välja töötamine
Sisu:
Grupitöös saab jälgida illustreeritud sissejuhatust meediateooriasse, ning meedia mõjust tänapäeva ühiskonnas. Samuti saab jälgida illustreeritud ettekannet Soomaa puhkeala vaatamisväärsustest ning mida Soomaa endast kujutab, koos ekskursiooniga Kuuraniidu matkarajale.
Grupitöö väljundiks on Soomaad ja tema vaatamisväärsusi tutvustava reklaami valmimine.
Grupitöö kava on järgmine:
Sõit hostelist Rahvuspargi külastuskeskusesse, tehnika ülespanek
Grupitöö lühike sissejuhatus, üldine ülesande püstitus
Ettekanne Soomaa puhkeala olemusest - Soomaa rahvuspargi töötaja
Sissejuhatus multimeediatesse – Martti Poom
Lähteülesande täpsem püstitus.
Teemaarendus - reklaami välja töötamine.
Ekskurssioon Kuuraniidu matkarajale, materjali filmimine ja/või pildistamine.
Söök värskes õhus.
Sõit tagasi Rahvuspargi külastuskeskusesse, jätkub reklaami väljatöötamine,
kokkuvõte ja väljajuhatus.
Sõit tagasi konverentsi toimumispaika.
Märkused: Ekskursiooniks Kuuraniidu matkarajale on soovitatav ennast varustada soojade riiete ning matkajalanõudega, samuti olla valmis lõunasöögiks värskes õhus :)
Taust: Antud grupitöö mõte tuli rääkides Soomaa Rahvuspargi töötajatega ning selle põhjendus peitub Soomaad külastavates ebaühtlastes turistivoogudes (mõnel ajahetkel on külastajad palju, mõnel vähem, koormates niimoodi loodust). Grupitöö väljundiks oleks seega ökoturismi propageeriva reklaami tegemine, mis ei põhjustaks negatiivseid mõjusid keskkonnale. Tuua läbi reklaami inimesteni teadmisi Soomaa Rahvuspargist ning rõhuda õigetele käitumismaneeridele looduse ilu külastades.


TalveAkadeemial 2005 osalenute kommentaarid

- Hea meel on näha, et tudengid on säästva arengu endale südameasjaks võtnud, sõltumata ülikoolist,
kus nad õpivad või erialast, mida nad omandavad.

- Olin juhendaja. Rühmatöö näitas, et ka inimesele võõraks jääv teema võib arutelu käigus muutuda omaseks ja huvitavaks. Väga positiivne elamus!

- Selle keemiku veepuhastusmasinast ei olnud ma midagi kuulnud.

- Sain kinnitust, et vaatamata oma väiksele pindalale on Eesti ikka väga suur.

- Korraldus oli ülihea: grupitööd, toitlustus, majutus, ekskursioon.
Ei saa millegi üle nuriseda, kõik oli parimast parim.

- Teema oli huvitav ja keeruline ja võimaldas välja tuua erinevaid seisukohti. Tore oli, et kaasati väga erinevate taustaga inimesi.

- Idee maksab ning Talveakadeemia puhul on tegu superideega.

- Tuntud tegijate väitlus :) grupitööd :) ekskursioonid :) alternatiivsete mõtete tuumik => kindlasti edaspidi ka ja pikemalt taolisi üritusi. Sarnaseid üritusi võiks teha vähemalt 2x aastas! Suur aitäh! Taas tasemel ja hästi korraldatud ürituse eest! :)

TALVEAKADEEMIA KORRALDAJAD:

---

 

TALVEAKADEEMIA TOETAJAD:

---