GRUPITÖÖD
4. Kaevanduste ja karjääride veekõrvalduse roll jõgede kujunemisel
6. Kuidas teha ise loodussõbralikke puhastusvahendeid ning vanni- ja ilutooteid
9. Tavakodanik ja Läänemere reostus
10. Säästva renoveerimise rakendamine rannaalade pärandkultuuri säilitamisel
11. Kalade lahkamise meistriklass
Läänemerre on korduvalt jõudnud suuremas koguses naftasaadusi, millest suurim oli 2006. aasta Loode-Eesti ranniku reostus. Läänemere loodusele on naftal nii tugev lühiajaline (nt lindude sulestiku määrdumine, taimede hävimine) kui ka pikaajaline toime (nt kantserogenees ja arenguhäired, kuhjumine toiduahelas). Naftareostustõrje on pikaajaline, koolitatud tööjõudu nõudev tegevus. Vabatahtlike koolitamise ja reostustõrjes rakendamisega tegeleb ELF operatsiooni PÄÄSTERÕNGAS raames.
Grupitöö eesmärk on omandada naftareostustõrje põhitõed ja leida võimalusi, kuidas vabatahtlike tööd naftareostustõrjel efektiivsemaks muuta.
Grupitöö juhendajaks on SA Eestimaa Looduse Fondi õlitõrje valmisoleku projektijuht Agni Kaldma.
2. Kilekott meres
Vette sattunud kilekotid, purkide plastikust kooshoidmisrõngad, kilepaelad ja muud vette sattunud plastist tooted on loomadele väga ohtlikud. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates meres ujuvat prahti, pidades kileosakesi planktoniks ja neile sobivaks toiduks, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Linnud surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Plastikud võivad koguneda ka looma makku, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt.
Grupitöö eesmärgiks on suurendada teadlikkust probleemidest, mida toob kaasa kilekottide laialdane kasutamine, kuidas see mõjutab looduskeskkonda. Üheskoos mõeldakse, kuidas olukorda parandada. Praktilises osas kaunistatakse erinevate vahenditega riidest poekotte.
Grupitöö juhendajateks on JCI kampaania Killerkott projektijuht Holger Koot ja GreenStep OÜ omanik Anu Vunk.
Läänemere põhjas lasub mitme kilomeetri paksuselt liiva. Kõige rohkem teatakse, et liiva kasutatakse teede ehitamiseks, telliste ja klaasi valmistamisel. Kuidas aga teatakse palju liiva üldse on? Kuidas see sügavalt merepõhjast kätte saadakse ning kuidas mõjutab liiva kaevandmine Läänemerest selle keskkonda? Kõigile neile küsimustele leiad vastuse selles grupitöös osaledes.
Lisaks proovitakse kõige lihtsamate vahenditega luua liivakunsti. Mitte küll liivalosse liivakastis, vaid kasutades klaasi, valgust ja loomulikult liiva ning nii sünnibki tavalisest loodusmaterjalist kena maal.
Grupitöö juhendajaks on TTÜ Mäeinstituudi energia- ja geotehnoloogia doktorant, OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener Aire Västrik
4. Kaevanduste ja karjääride veekõrvalduse roll jõgede kujunemisel
Paljud jõed saavad alguse pumpadest, mis kuivendavad kaevandamiskohti. Jõed suunduvad Soome lahte ja sealt maailmameredesse, sealhulgas ka Läänemerre. Kui suured ja kiired on need jõed ja miks on vaja karjääre kuivendada, seda uurime interaktiivses grupitöös veega sulistades ja liivakastis mängides.
Grupitöö eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas on karjääride lähedal asuvad jõed seotud karjääridest väljajuhitava veega ning kuidas mõjutab maavarade kaevandamine veekogude hulka Eestis. Antakse ülevaade, kuidas toimub vee kõrvaldamine maavarade kaevandamisel. Lõpptulemusena valmib töötav veekõrvaldamise makett.
Grupitöö juhendajateks on TTÜ Mäeinstituudi doktorant ja rakendusgeoloogia õppetooli assistent Karin Robam, maavarade kaevandamise õppetooli professor ja direktor Ingo Valgma ning rakendusgeoloogia õppetooli hoidja ja dotsent Heidi Soosalu.
5. Pärandkultuur rannikul
Eesti rannikualad olid kaua aega eestlastele suletud, ometigi asub meie rannikul palju ajalooliselt olulisi objekte. Peamiselt on tegemist militaarobjektidega. Alates 1990ndatest aastatest on need objektid olnud kasutuseta. Sellegipoolest on ka see osa ajaloost. Kas sõjaväeobjektid kuuluvad ka pärandkultuuri hulka? Kas ja kuidas neid kohati monsterlikke ehitisi ja rajatisi praegusesse maastikupilti sobitada?
Grupitöö eesmärk on leida lahendusi ja võimalusi, kas ja kuidas on võimalik erinevaid ajaloo etappe tänapäevasesse rannamaastikku sobitada? Mida teha, et pärandkultuur rannikul säiliks?
Grupitöö juhendajaks on Eesti Maaülikooli maastikukaitse ja -hoolduse eriala magistrant ja Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ konsultant Luule Lõhmus.
6. Kuidas teha ise loodussõbralikke puhastusvahendeid ning vanni- ja ilutooteid
Esmalt räägime poes saadaolevast kodukeemiast, seletame lahti sagedasemad koostisosad neis ja kuidas nad inimesele ja keskkonnale mõjuvad. Samamoodi püüame lahti seletada tavakosmeetikas sisalduvad ained, teadvustada endale nende kõrvalmõjusid ja küsime endalt, kas ja kui palju meie organism taolisi kunstlikke aineid üldse vajab.
Praktilises osas valmistame ise mõne puhastusvahendi ja katsetame kohapeal, mismoodi see toimib. Segame endale kokku kreemi kätele/kehale/näole ja valmistame veel teisigi kehahooldustooteid. Kõik see peaks osalejatele õpetama, kuidas kasutada ära oma koduseid varusid, valmistamaks lihtsaid, ent tõhusaid loodussõbralikke puhastus- ja kehahooldusvahendeid.
Osalejad võiksid võtta kaasa põlle või mõne pluusi, mis ei karda plekke. Ja kui kodus on olemas mõni tühjakssaanud kreemipurk, siis võiks sellegi korralikult puhtaks pesta ja kaasa võtta. Saab uue kreemiga täidetud :)
Grupitöö juhendajateks on Inga Silm ja Terviseameti projektijuht Jüri Ruut.
7. Tuuleenergia võlu ja valu
Läänemere rannik on ahvatlev koht tuuleparkide rajamiseks. Tuuleolud on siin soodsad ning asustustihedus võrdlemisi madal. Ühest küljest on tuulikud rohelise energia sümbolid ning üks keskkonnasõbralikumaid viise energia tootmiseks. Teisest küljest levib hulk müüte tuulikute kahjulikkusest, mis põhjustavad kohalike elanike seas tuuleparkide rajamisele olulist vastuseisu.
Grupitöö käigus käsitletakse läbi rollimängu tuulikupargi rajamisega kaasneda võivaid vastuolusid ning püütakse leida kõigile osapooltele sobilik lahendus. Ühtlasi tutvustatakse tuulikuparkide planeerimise reaalset tegevuspraktikat ning tuulikuparkide mõjude modelleerimistarkvara. Grupitöö näidisena käsitletakse reaalselt Ida-Virumaale Aseri valda kavandatavat tuulikuparki.
Grupitöö juhendajaks on OÜ Adepte Ekspert keskkonnaspetsialist Piret Toonpere.
Kihnu on ligi 17 ruutkilomeetri suuruse pindalaga Läänemere idakaldal asuv väikesaar. Kihnu saarestiku moodustavad lisaks Kihnu ja Manija saarele ka tosin väikesaart ja laidu. Saare eraldatuse tõttu mandrist on Kihnus tekkinud omapärane kogukondlik kultuuriruum, mis on läbi sajandite püsinud, vaatamata sellele, et lähinaabrite traditsioonid on hääbunud. Karm igapäevaelu on aidanud luua tihedalt põimunud kogukonna, mis kannab ja järgib vanu kombeid ja kultuuritraditsioone. Kihnu kogukonna tekkimises ja kultuuritavade kujunemises on olulist rolli mänginud Läänemeri, kuna elulaad ja elatusallikad sõltuvad merest.
Grupitöös keskendutakse omanäolistele Kihnu rahvarõivastele, kuid räägitakse ka sellest, kuidas iseloomustab inimene mandrilt kihnlast. Praktilises osas on võimalik juhendajate abiga meisterdada erinevaid villaseid värvilisi kihnu paelu, mida kasutatakse riide- ja tarbeesemete kinnisidumiseks (nt põllepaelad, kördipaelad).
Grupitöö juhendajateks on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna rahvusliku tekstiili õppekava hoidja Kristi Jõeste, rahvusliku käsitöö II kursuse tudeng Triin Amur ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse ehitus-puidu-käsitöö osakonna kutseõpetaja Marju Heldema.
9. Tavakodanik ja Läänemere reostus
Grupitöös otsitakse vastust küsimustele, kuidas tavakodaniku käitumine mõjutab Läänemerd ning kuidas Läänemere seisund omakorda inimesi mõjutab. Üheskoos töötatakse välja tulevikustsenaariumid ning praktilised meetmed ja soovitused tööks avalikkusega Läänemere kaitsel.
Grupitöö läbiviijaks on SA Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe.
10. Säästva renoveerimise rakendamine rannaalade pärandkultuuri säilitamisel
Grupitöö käigus räägitakse pärandkultuuri säilitamisest ja ranna-alade atraktiivsuse tõstmisest säästva renoveerimise metoodikat ja filosoofiat rakendades. Pärandkultuuri tuleks õigesti kohelda ja muutusi sisse tuua niimoodi, et need säästaksid kultuuri ja keskkonda. Kuidas seda teha?
Räägitakse sellest, mis on säästev renoveerimine ja mis iseloomustab ranna-alade pärandkultuuri. Analüüsitakse konkreetseid näiteid ja meetodeid. Praktilises osas tutvutakse erinevate looduslike materjalide ja nende omadustega. Valmistatakse ja katsetatakse erinevaid looduslikke värve.
Grupitöö juhendajateks on Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Andre Elvisto ja Majatohter OÜ konsultant Juhan Teppart.
11. Kalade lahkamise meistriklass
Kalade lahkamine võimaldab anda põhjaliku ülevaate veekogu ökosüsteemist. Kalades elavad parasiidid annavad palju informatsiooni veekogude olukorra ja kalade tervisliku seisundi kohta. Grupitöös anname teoreetilise ülevaate teemasse ja hiljem asume kalade täieliku parasitoloogilise lahkamise juurde. Üritame teha kalade toidulaua kvalitatiivset analüüsi ja uurime pataloogilisi muutusi, mis vihjavad ökosüsteemide olukorrale, kus antud isendid püütud on.
Grupitöö juhendajaks on Aleksei Turovski.
