TALVEAKADEEMIA 2010 PROGRAMM JA ESINEJAD
Läänemeri – vaga vesi, sügav põhi
26.-28.02.2010
Miks on tänavu fookuses Läänemere keskkonnaprobleemid?
Võib jääda mulje, et Läänemeri on eestlastel kogu aeg silmapiiril ja me teame temast kõike. Läänemerd puudutavad probleemid on tegelikkuses keerukamad kui esmapilgul tundub. Meri on kompleksne süsteem, kus omavahel põrkuvad loodusprotsessid ja inimeste majanduslikud huvid.
Meri annab paljudele inimestele tööd, pakub puhkamisvõimalusi, meres leidub maavarasid. Samas ei tohi ära unustada, et meie tänased tegevused mõjutavad mere tulevikku. Looduses võtavad kõik protsessid kauem aega ja esmapilgul süütuna tunduv tegevus võib pikemas perspektiivis kujutada tõsist ohtu mere elukeskkonnale. Kuidas leida tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel Läänemerel ja kuidas meie igapäevaselt merd mõjutame? Sellele küsimusele otsime vastust konverentsil.
Talveakadeemia tänavune pealkiri tundub esmapilgul vastuoluline. Läänemeri on oma 55-meetrise keskmise sügavusega maailmamastaabis madal meri. See omakorda tähendab, et meres pole väga palju vett ning lisaks sellele toimub veevahetus kitsaste Taani väinade kaudu väga aeglaselt. Vähese vee ja halva ühenduse tõttu maailmamerega on Läänemeri tundlik igasuguste muutuste suhtes. Vette sattunud ained ja avamerel toimunud õnnetused mõjutavad ökosüsteemi pikka aega. Seepärast võib mineviku eksimuste tagajärgi tänases päevas tunnetada.
Kolmepäevasel konverenstil keskendume olulisematele Läänemere keskkonnaprobleemidele ja vaatame, mida Läänemere-äärsed riigid üheskoos on ette võtnud, et tänane olukord paremuse suunas liiguks.
1. PÄEV, 26. VEEBRUAR
NB! Avapäeva programm võib nihkuda veidi hilisemaks
Osalejate saabumine Tartust ja Tallinnast. Registreerimine ja hommikukohv.
11:00 Konverentsi avamine
Urmas Lips: Läänemere iseärasused ja keskkonnaprobleemid
Välisesineja Sampsa Vilhunen: Eutrofeerumise tekkepõhjused, tagajärjed ja lahendused sellega võitlemisel
13:30 Lõuna
14:30 Kokkuvõte tudengite teadusartiklite konkursist
Teadustööde konkursi ettekanded (I sessioon)
Ruum 1: Sven-Erik Enno (TÜ) - Välgulöökide ajalis-ruumiline jaotus Eesti piirkonnas 2005-2009; juhendaja Jaak Jaagus
Ruum 2: Marko Mehine (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) - Võistlustantsu mõju lülisamba funktsionaalsele seisundile; juhendajad Reet Linkberg, Tatjana Kums
Ruum 1: Kristel Panksep (EMÜ) - Biomanipulatsiooni mõju Ülemiste järve ökosüsteemile; juhendajad Reet Laugaste, Ain Järvalt
Ruum 2: Riina Vaht (TÜ) - Põlevkivi kaevandamisest tingitud hüdroloogilised muutused Ojamaa ja Kohtla jõgede valgalades; juhendajad Arvo Järvet, Mait Sepp
16:00 Kohvipaus
16:30 Teadustööde konkursi ettekanded (II sessioon)
Ruum 1: Jüri-Ott Salm (TÜ) - Kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ja N2O emissioon looduslikest ja kuivendatud soodest ning turbatootmisaladelt; juhendaja Ülo Mander
Ruum 2: Margus Ott (TLÜ) - Pilk; juhendaja Tõnu Viik
Ruum 1: Kadri Kalle (EMÜ) - Ühiskondlikult aktiivsete noorte teadlikkus säästvast tarbimisest Euroopas; juhendaja Kalev Sepp
Ruum 2: Karin Robam (TTÜ) - Jõed, mis saavad alguse kaevandamisest; juhendaja Ingo Valgma
Publiku lemmiku valimine
18:15 Õhtusöök
19:15 Alternatiivsete ideede sessioon
21:00 Päeva kokkuvõte, teadustööde konkursi võitjate väljakuulutamine, grupitöös osalejate tutvumine, õhtuprogramm
2. PÄEV, 27. VEEBRUAR
Hommikusöök
9:00 Sissejuhatus päeva
Jagunemine gruppidesse, grupitööd
13:00 Lõuna
14:00 Grupitööd jätkavad
16:30 Kohvipaus
17:00 Are Piel: Laevaliikluse korraldamise süsteem
18:00 Õhtusöök
19:00 Mõttevahetus „Milline on Läänemere tulevik?“
Diskuteerivad Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist, Aleksei Lotman Riigikogust, Urmas Lips TTÜ Meresüsteemide Instituudist, Arne Taggo Pärnumaa Kalurite Ühingust. Modereerib Kaja Peterson.
21:00 Päeva kokkuvõte, alternatiivsete ideede sessioon
Õhtuprogrammis ansambel Paabel ja maailmamuusika pidu DJ Harl:Etno juhtimisel
3. PÄEV, 28. VEEBRUAR
Hommikusöök
9:00 Sissejuhatus päeva
Noor teadlane: Rivo Uiboupin: Reostuse avastamine satelliidipiltidelt Läänemeres
Merle Kuris: Merekaitsealad Läänemere idaosas
10:45 Kohvipaus
11:15 Filipp Kruusvall: Tallinn 2011 merega seotud ettevõtmised
12:00 Lõuna
13:00 Konverentsi lõpetamine
Programmis võib esineda muudatusi.
![[fotol: Urmas Lips]](pildid-failid/UrmasLips.png)
TTÜ Meresüsteemide Instituudi professor
TTÜ Meresüsteemide Instituudi juhtivteadur ja merefüüsika sektori juhataja, Läänemere operatiivse okeanograafia süsteemi (BOOS) juhtkomitee liige, Eesti Teaduste Akadeemia mereteaduste komisjoni liige, Eesti esindaja EL Veetranspordi Tehnoloogiaplatvormi töörühmas.
Sampsa Vilhunen
Maailma Looduse Fondi merebioloog
Omandas 2005. aastal Helsinki Ülikoolis doktorikraadi ökoloogias. On töötanud Viinis Konrad Lorenzi Instituudis teadurina. Hetkel merebioloog Maailma Looduse Fondi Soome esinduses, kus tema põhilisteks uurimisvaldkondadeks on eutrofeerumine ja kalandus. Lisaks sellele aktiivne DJ ja plaadikoguja, eriliselt on ta keskendunud lõunamaistele rütmidele.
Veeteede Ameti laevaliikluse korraldamise osakonna juhataja
2004. aastast Veeteede Ameti laevaliikluse korraldamise osakonna juhataja, enne seda töötas aastaid Lennundusametis. Tööalaseks põhiülesandeks on Soome lahe laevaettekannete süsteemi toimimise ja laevaliiklusteenuste osutamise korraldamine. Huvitub psühholoogiast.
Lõpetanud magistrantuuri TTÜ-s tehnilise füüsika erialal ning hetkel TTÜ maateaduste õppekava doktorant. Tegeleb erinevate projektide raames kaugseire andmete analüüsimisega rakenduste välja töötamiseks. On kaugseire andmeid kasutanud meres toimuvate protsesside/nähtuste uurimiseks: reostuse tuvastamine ja selle levik mere keskkonnas, merepinna temperatuuri muutlikus ja sellega seotud vetikaõitsengud.
SA Tallinn 2011 projektijuht
SA Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinn projektijuht. Lõpetanud Tallinna Ülikoolis haldusjuhtimise ja psühholoogia erialad.
Pärnumaa Kalurite Ühingu juhatuse esimees
Pärnumaa Kalurite Ühingu juhatuses aktiivselt tegev 1997. aastast alates. Pärit Pärnumaalt, kolmandat põlve kalur ja neljanda põlve noorkalur on merel teist aastat kätt proovimas.
Jüri-Ott Salm
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees
Lõpetanud Tartu Ülikooli geograafia erialal ja hetkel geograafia doktorant. Doktoritöö teemaks on kasvuhoonegaaside vood soodest. Eestimaa Looduse Fondis (ELF) on töötanud alates 2000. aastast reisikorraldajana ja 2004. aastast tegevjuhina, hetkel juhatuse esimees. Kuulub ka SA Keskkonnaõiguse Keskuse ja SA EKO sihtkapitali nõukokku. Vaba aeg kulub muusikale grupis Jaan Pärn ja Pahad Seemned, matkamisele, lugemisele ning mõnedele headele inimestele.
Enda sõnul roheline vanamees ehk suure osa oma elust looduse kaitsmisega ühel või teisel viisil tegelenud inimene. Hetkel Riigikogu liige, erakonna Eestimaa Rohelised asutajaliige, Riigikogu Maaelukomisjoni ase-esimees ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Keskkonna, Põllumajanduse ja Regionaalasjade Komisjoni esimees. Hobi korras üritab selle kõrvalt pidada popsitalu, mis on hetkel kahanenud kahe hobuse pidamiseks.
Säästva Eesti Instituudi programmijuht
Hariduselt bioloog ja keskkonnateadlane. Lõpetanud Tartu Ülikooli 1987. aastal ja magistrikraadi omandanud 1992. aastal Manchesteri Ülikoolis. Uurimisvaldkondadeks on keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise metoodika ja rakendamine ning hindamise kvaliteeti ja mõjusust mõjutavad tegurid, bioloogiline mitmekesisus, looduskaitse poliitika, maakasutuse bioloogilised aspektid.
Merle Kuris
Balti Keskkonnafoorumi looduskaitse ekspert
Lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogia erialal. Töötab Balti Keskkonnafoorumis alates 2003. aastast looduskaitseprojektidega, mis viimasel ajal on olnud seotud peamiselt mereteemadega – merekaitsealad ja nende kaitse korraldamine, meretuuleparkide keskkonnamõjude hindamine, merealade ruumiline planeerimine ning loomulikult kõigi projektide juurde kuuluv teavitustegevus.
Ruum 2 Marko Mehine (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) - Võistlustantsu mõju lülisamba funktsionaalsele seisundile; juhendajad Reet Linkberg, Tatjana Kums
Ruum 1 Kristel Panksep (EMÜ) - Biomanipulatsiooni mõju Ülemiste järve ökosüsteemile; juhendajad Reet Laugaste, Ain Järvalt
Ruum 2 Riina Vaht (TÜ) - Põlevkivi kaevandamisest tingitud hüdroloogilised muutused Ojamaa ja Kohtla jõgede valgalades; juhendajad Arvo Järvet, Mait Sepp


![[FOTO]](pildid-failid/ArePiel.png)
![[FOTO]](pildid-failid/FilippKruusvall.png)
![[FOTO]](pildid-failid/ArneTaggo.png)
![[FOTO]](pildid-failid/KajaPeterson.png)



























