Grupitööd

1. Linna suurimad reostajad – tolm, müra, vibratsioon
Tolm, müra ja vibratsioon eksisteerivad igal pool, kuhu me ka ei läheks või kus me ka ei elaks. Mida tihedamaks muutub asustus, seda rohkem me tajume nende olemasolu ning seda häirivamad nad on. Üha enam on meedias laineid löönud artiklid, kus kohalikud elanikud on vastu igasuguste karjääride, arenduste ja isegi tuuleparkide rajamistele seal väidetavalt tekitatava müra, tolmu ja vibratsiooni tõttu.

Kas need vastuväited on põhjendatud? Kui palju üldse on müra, tolmu ja vibratsiooni linnades ja väiksemates asulates? Kuidas see mõjutab inimeste elukeskkonda ja tervist? Nendele küsimustega tegeleme praktilises grupitöös.

Tutvustame osavõtjatele erinevaid seadmeid ja modelleerimise tarkvarasid, millega reostuse tasemeid määrata ja prognoosida. Viime läbi välitöö Aegviidus, kus mõõdame rongiliiklusest põhjustatud vibratsiooni ja autoliiklusest põhjustatud müra. Tulemusi analüüsime erinevate tarkvaradega.

Grupitöö juhendajaks on OÜ Inseneribüroo STEIGER keskkonnaspetsialist Martin Kaljuste.

2. Linnade ümbruses olevate karjääride toomine linnapilti
Tallinna ümbruses on mitmeid karjääre, mis on tööd alustanud 70ndatel või veelgi varem. Vahepeal on need linna laienedes linnaga sisuliselt kokku kasvanud. Mitmed neist lähiaastatel ammenduvad ja tekib küsimus, mis nende aladega edasi teha? Kuigi nad on linna territooriumil ei ole nad avaliku linnaruumi osad. Tegemist on suletud territooriumitega, kus ei ole harjutud käima, pigem hoitakse eemale. Grupitöö eesmärk on panna selles osalejad kaasa mõtlema lahenduste otsimisele, et alad linnaruumiga siduda.

Eesmärgiks on aladele anda uus funktsioon ja eesmärk. Grupitöö liikmed jagatakse kahte rühma, kus mõlemad esindavad erineva karjääri osa arendajaid. Töös lähtutakse juhendaja poolt etteantud tingimustest ja nõuetest. Tulemiks on makett.

Grupitöö juhendajaks on OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener Vesta Kõpp.

3. Jalgrattaga iga päev ja igale poole!
Jalgratas on keskkonnasõbralik ja isikupärane liikumivahend, mis õhutab linnaruumis loomingulisust, demokraatlikkust ja autovabadust.

Eesti Roheline Liikumine on sel kevadel elluviimas projekti „Rattarikkaks!”, mille raames toimuvad erinevad üritused ja ettevõtmised Eesti rattakultuuri parandamiseks. Grupitöös tegeleme „Rattarikkaks!" teemadega (rattalaenutused, rataste parandus ja ümberehitamine, rattaaudit, rattateed) - mõtleme koos, mida on vaja teha, et igapäevaseid rattureid oleks Eestis rohkem.

Grupitööd viivad läbi Ilmar Part Eesti Rohelisest Liikumisest ja Tuuli Trikkant Tartu Pärmivabriku töökojast.

4. Linnamööbel
Mis on linnamööbel ja milleks on seda vaja? Kui suur on linnamööbli roll meie elukeskkonna kujundamisel? Kes linnamööblit tellib ja milleks? Milline on linnamööbli disainiprotsess? Mis tingimustele mööbel vastama peaks? Pärast linnavalitsuse-ärimehe-disaineri vahelise kolmnurga mõttelaadi uurimist ja osapoolte ära kuulamist jõuab grupitöö praktilise osani, kus uurime taaskasutusmaterjale (tööstusjääke), millest annaks ise linnamööblit ehitada.

Eesmärk on jõuda mööbliesemete kavanditeni, mis ühe linna mõnusamaks muudaks ja mida "vabanda-alles-pärast" meetodil linna ka paigutada tasuks. Grupitöö käigus valminud kontseptsioon on võimalik hiljem ka ellu viia koostöös Pärmivabriku Töökojaga (www.praak.ee).

Grupitööd juhendab Raivo Raidvee.

5. TerraLook – vaatame maailma satelliitpiltide abil
Tänapäeva planeerimise ning looduskaitse oluliseks töövahendiks on satelliitpildid. Senini on satelliitpildid olnud kättesaadavad vaid vähestele ning nende kasutamiseks mõeldud programmid on küllaltki keerukad ning kallid. Seepärast võtamegi selle aasta TalveAkadeemia grupitöö raames vaatluse alla esimese vabavaralise satelliitpiltide töötlusprogrammi TerraLook, mis muudab satelliitpildid ja nende töötlemise kasutatavaks pea igaühe jaoks.

Grupitöö käigus  on osalejatel endal võimalik programmi tundma õppida lahendades konkreetne ülesanne. Grupitöö eesmärgiks on reaalse oskuse andmine inimestele, kes tunnevad huvi satelliitpiltide töötluse vastu. Grupitöö ei eelda eelnevat satelliitpiltidega töötamise kogemust.

Grupitöö juhendajateks on Ain Anepaio, kes on TTÜ Mäeinstituudi spetsialist ja Piret Toonpere, kes on TTÜ magistrant ja tegeleb planeeringute keskkonnamõjude hindamisega.

6. Linnaelustiku kujundamine ja looduse kaitse linnas
Ligi 80% eurooplastest ja 70% Eesti elanikest elavad linnades. Inimeste kontsentreerumine väikestele aladele toob aga kaasa hulgaliselt keskkonnaprobleeme, mis mõjutavad meie igapäevaelu ja elukvaliteeti. Keskkonnaprobleemide leevendamisel ja elamisväärse elukeskkonna tagamisel on oluline roll linnade bioloogilisel mitmekesisusel, mis pakub meile hindamatus väärtuses ökosüsteemi teenuseid.

Grupitöö eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida, kuidas toimivad linnades ökosüsteemisisesed suhted ning linnaelanike ja looduse omavahelised suhted. Samuti töötatakse grupitöö käigus välja kompromisslahendus ühele reaalsele kaasusele, kus on põrkunud linnaplaneerijate, looduskaitsjate ja arendajate vastandlikud huvid.

Grupitööd viib läbi Meelis Uustal, kes töötab SA Säästva Eesti Instituudis (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus) projektijuhina ning on Tallinna Linnuklubi ja Eesti Ornitoloogiaühingu liige.

Iga inimene saab  anda oma panuse meie linnade ilmele ja ruumi paremaks kasutamiseks. Alustada võib oma elukohast ja tegutseda selle nimel, et meie  hoone või korter oleks  keskonnasäästlik ja kaua säiliv. Kas piirkond, kus elan, asub väärtuslikul alal? Mida teha nende asjadega, mida pärast remonti enam vaja ei ole? Neile küsimustele tahame grupitöö käigus vastuseid leida. Korterit  saab remontida kiirelt, pannes kõikjale uued kipsseinad, nendele värv peale ja valmis.  Seinu saab ka krohvida, tehes seda lubi- või savikrohviga, see on tervislikum nii sinule, kui ka sinu majale. Kuidas aga neid pindu kaunistada? Sile kipssein ei anna meile neid võimalusi mida pakub lubikrohv. Lubikrohvile saab maalida ja seda värvida odava õllevärviga. Samuti saab žabloonide abil oma kodu veelgi isikupärasemaks muuta. Mure võib olla selles, kust saada neid žabloone ja oskusi, et märjale krohvile maalida. See on imelihtne, teeme proovi!

Grupitööd juhendab Kerli Simagina, kes õpib Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja arhitektuuri konserveerimise eriala magistratuuris.

Grupitöö eesmärk on maavarade rolli teadvustamine ja selgitamine osalejatele.
Töö käigus tutvutakse enim kasutatavate maavaradega. Oma käega saab katsuda nii rauamaaki kui kipsi, maitsta kivisoola ja nuusutada lubjakivi. Õppepäeva tulemusena joonistatakse plakatile linn maavaradest ja konkureeriv linn neid kasutamata.
 
Grupitööd juhendavad mäeinsener Ingo Valgma ning seismoloog Heidi Soosalu TTÜ mäeinstituudist.

9. Linnaruumi kujunemine
Päevast päeva kasutame tänavaid, teid ja maanteid liiklemiseks punktist A punkti B, kuid kas oleme kunagi mõtisklema jäänud, miks mingi ehitis või tee asub just nimelt selles kohas ja mitte teises? Kas tal võinuks olla parem asukoht linnaruumis? Kellest lähtuvalt võtta vastu selline otsus? Antud grupitöö annab võimaluse teha see vajalik paus ja mõelda ning arutleda nendel teemadel.

Grupitöö eesmärgiks on laiendada osalejate silmaringi – õpetada paremini nägema asju, mis olid enne silmale varjatud. Grupitöö käigus tutvutakse kaardianalüüsi põhimõtetega ning viiakse läbi nii välismaiste linnade kui ka suurimate kodumaiste linnade kaardianalüüse. Osalejad peavad hakkama mõtlema ja nägema seoseid, kuidas erinevad tüüplinnad kujunesid. Samuti proovitakse grupitöö käigus prognoosida ka kodumaiste linnade edasist arengut perioodil 25-50 aastat. Õppides mõistma ruumi tekkelugu, arengulugu, on  võimalik edaspidi rakendada sama mõtteviisi ja arusaamu rikastamaks igapäevaseid kogemusi.

Grupitööd juhendab Eesti Kunstiakadeemia urbanistika magistrant Maris Kurme.

Töötoas püüame selgusele jõuda oma väärtustes ja selles, kuidas need mõjutavad meie valikuid ja otsuseid. Kuidas me käitume oma valikutest lähtuvalt ja kuidas muudame teistele oma väärtused ja vajadused nähtavaks. Püüame ka mõista, mida kõneleb meist meie loodud ümbrus.

Grupitöö juhendaja on  Liina Randmann, kes on Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli lektor.

Rühmatöö tulemus on niisiis tulevikuplaan piirkonna funktsionaalsuse ja väljanägemise kohta ning kuidas selleni jõuda. Grupitöö läbiviijateks on Sander Tint, Regina Viljasaar ja Tauri Tuvikene MTÜ Linnalaborist.