Talveakadeemia 2009 teadusartiklid
TalveAkadeemia 2009 teadusartiklite konkursile esitatud 12 parimat teadusartiklit:
1. Läänemere punavetikate polüsahhariidstruktuurid ja nende termostabiilsus: Eesti unikaalse loodusvara kvaliteedinäitajad
2. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise võimalused Eestis
3. Kui säästev on säästev metsandus: samblike seisundi võrdlus metsa- ja säilikpuudel
4. Antidepressandid ja personaalne meditsiin: 5-HTTLPR geenivariandi mõju estsitalopraami (Cipralex®) toimele
5. Kalda kruusakarjääri korrastamine
6. Eesti raudteejaamades levivad võõrtaimeliigid
7. Peipsi Eesti-poolsete jõgede reostuskoormuse hindamine ja selle seos järve vee kvaliteediga
8. Jääksoode looduslikku taastaimestumist mõjutavad tegurid Rabivere raba jääksoo näitel
9. Maardu graniidikaevanduse rajamise ja kaeveõõnte teisese kasutamise võimalused
10. Mikrovetikate kultiveerimine: kasvutingimuste optimeerimine kolme rohevetikaliigi näitel
11. Keskkonnateadlikkus kui väärtus Eesti ehitusettevõtete juhtimises
12. Tallinna Linnaorganisatsiooni võimalused jätkusuutlikuks arenguks
1. Läänemere punavetikate polüsahhariidstruktuurid ja nende termostabiilsus: Eesti unikaalse loodusvara kvaliteedinäitajad
Autor: Rando Tuvikene
Juhendaja: Ph.D Kalle Truus
Töö valdkond: Loodusteadused ja tehnika
Lühikokkuvõte:
Uuritud on Läänemere punavetikate Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus polüsahhariidide molekulaarstruktuure. Preparaatide iseloomustamiseks kasutati 13C-NMR ja FTIR spektroskoopia, eksklusioonikromatograafia ning kolorimeetrilisi meetodeid. Võrdlevalt tuntud ι-karraginaani kommertspreparaadiga hinnati C. Truncatus polüsahhariidide termostabiilsust. F. lumbricalis galaktaanide põhikomponendid on β-D-galaktoos, β-D-galaktoos-4-sulfaat ja 3,6-anhüdro-α-D-galaktoos, väiksemates kogustes esineb β-D-galaktoos-6-sulfaati. C. truncatus galaktaanide peamised komponendid on β-D-galaktoos-4-sulfaat ja ja 3,6-anhüdro-α-D-galaktoos-2-sulfaat, minoorsete komponentidena esinevad α-D-galaktoos-2,6-disulfaat ja 4',6'-püruvaaditud karrabioos-2-sulfaat. C. truncatus polüsahhariide iseloomustab kõrge termolabiilsus, märkimisväärne polümeerahelate lagunemine algab juba temperatuuril 80 °C.
2. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise võimalused Eestis
Autor: Leo Rummel
Juhendaja: TTÜ Soojustehnika Instituudi direktor prof. Aadu Paist.
Töö valdkond: Loodusteadused ja tehnika
Lühikokkuvõte:
Artikkel võtab kokku autori 2008. aasta kevadel kaitstud bakalaureusetööst teemal „Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise võimalused Eestis", mille eesmärgiks on välja pakkuda võimalused Eestis alates 2012. aastast tekkiva tootmisvõimsuste defitsiidi katmiseks taastuvenergiast elektritootmisvõimsustega, nii et Eesti suudaks aastas toota sama palju elektrit kui ta tarbib. Vaadeldakse ajaperioodi 2008 - 2020.
3. Kui säästev on säästev metsandus: samblike seisundi võrdlus metsa- ja säilikpuudel
Autor: Kadi Jairus
Juhendajad: Piret Lõhmus ja Asko Lõhmus
Töö valdkond: Bio- ja keskkonnateadused
Lühikokkuvõte:
Säilitamaks majandatavas metsamaastikus elurikkust jäetakse raiesmikele elusaid säilikpuid, mille üheks funktsiooniks on puistus enne raiet elanud epifüütsete samblike säilitamine uue metsa kujunemiseni. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas raie samblike sesisundit mõjutab. Selleks koguti kaselt või haavalt, metsa- ja säilikpuudelt üheksa samblikuliigi proove. Seejärel uuriti isendite seisundit füsioloogial ja ehitusel põhinevate meetoditega: mõõdeti klorofülli fluorestsentsi näitajat Fv/Fm, ülemise koorkihi paksust ja vetika-seene osakaalu. Üldiselt oli säilikpuudel kasvavatel samblikel madalam II fotosüsteemi efektiivsus (Fv/Fm), sest arvatavasti liigvalgus ja kuivus tingisid fotoinhibitsiooni. Samas suutsid samblikud raiesmiku tingimustega kohaneda - üldise suundumusena paksenes ülemine koorkiht, kuid samas ei häirunud funktsionaalne vetika-seene osakaal talluses.
4. Antidepressandid ja personaalne meditsiin: 5-HTTLPR geenivariandi mõju estsitalopraami (Cipralex®) toimele
Autor: Anu Tammiste
Juhendajad: Kristi Kallassalu, dr.Eduard Maron ja prof. Andres Metspalu.
Töö valdkond: Terviseuuringud
Lühikokkuvõte:
Mitmed uuringud on näidanud 5-HTTLPR geenivariandi seost selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite klassi kuuluvate antidepressantide ravivastusega. Tulemused on aga kohati vastukäivad ning mitte alati ei ole assotsiatsiooni kinnitatud. Käesolevas töös uuriti 5- HTTLPR mõju estsitalopraami ravi tulemuslikkusele depressiooni diagnoosiga patsientide hulgas, kuna siiani ei ole ükski farmakogeneetiline uuring hinnanud 5-HTTLPR geenivariandi seost estsitalopraami efektiivsusega.
5. Kalda kruusakarjääri korrastamine
Autor: Tennobert Haabu
Juhendaja: Aire Västrik
Töö valdkond: Loodusteadused ja tehnika
Lühikokkuvõte:
Artikkel on koostatud bakalaureuse töö põhjal, mis käsitleb kaevandatud ala korrastamist. Karjääri korrastamiseks on rõhk geoloogilistel ja hüdrogeoloogilistel aspektidel. Karjäär korrastatakse metsa istutamiseks. Sõltuvalt tingimustest on valitud istutatavaks puuliigiks arukask, mis sobib hästi kõrge põhjavee tasemega kruusakarjääridesse. Projekt rakendatakse peale kaevandamise lõppu. Bakalaureuse tööd saab kasutada abimaterjalina sarnaste projektide koostamisel.
6. Eesti raudteejaamades levivad võõrtaimeliigid
Autor: Sirgi Saar
Juhendaja: Merle Ööpik
Töö valdkond: Bio- ja keskkonnateadused
Lühikokkuvõte:
Käesoleva uurimistööga antakse ülevaade raudteejaamades kasvavate võõrtaimeliikide koosseisu muutumisest seoses raudteeveoste iseloomu muutumisega. Selleks koguti taimeeksemplare 27 raudteejaama alalt, analüüsiti liikide sageduse muutumist võrreldes Tõnu Ploompuu 1989-1994 kogutud andmetega ja staatust võõrliigina.
7. Peipsi Eesti-poolsete jõgede reostuskoormuse hindamine ja selle seos järve vee kvaliteediga
Autor: Olga Buhvestova
Juhendajad: Dr. Külli Kangur (Eesti Maaülikool) ja MSc Aarne Pruks (Tartu Ülikool).
Töö valdkond: Bio- ja keskkonnateadused
Lühikokkuvõte:
Käesolevas töös hinnati Peipsi s.s. jõgede toiteelementide (N ja P) reostuskoormust, uuriti reostatust jõesuudme piirkonnas ning käsitleti reostuskoormuste ja järve vee kvalideedi vahelist seost. Sõltuvalt valgla pindalast, varieerusid nii uuritavate jõgede vooluhulgad kui ka toiteelementide reostuskoormused suurtes piirides. Seepärast oli otstarbekas leida toiteelementide koormused valgla pindala ühiku kohta (erireostuskoormused). Peipsisse s.s. suubuvatest jõgedest täheldati kõrgeimat lämmastiku erireostuskoormust (ka 8 kontsentratsiooni) Avijõe vees, kuna jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku nitraatiderikkast põhjaveest. Emajõe ning tema lisajõe - Ahja - teistest uuritud jõgedest kõrgemad üldfosfori erireostuskoormused ja kontsentratsioonid viitavad punktreostusallikate mõjule nende jõgede veekvaliteedi kujunemisel.
8. Jääksoode looduslikku taastaimestumist mõjutavad tegurid Rabivere raba jääksoo näitel
Autor: Triin Triisberg
Juhendajad: Geol.- ja min. kand. Mati Ilomets (Tallinna Ülikool), Ph.D Edgar Karofeld (Tartu Ülikool)
Töö valdkond: Bio- ja keskkonnateadused
Lühikokkuvõte:
Rabivere raba jääksoo uurimisalad olid erinevalt taastaimestunud. Kõige paremini olid taastaimestunud tükkturba-ala ning freesväljakute vahel paiknevad kuivenduskraavid. Taastaimestumisele avaldasid enim mõju veetase, soovee pH ja elektrijuhtivus. Freesturbaalal oli taimede vegetatsiooniperioodil veetase madalal ning samuti mõjutab freesturbaalade kehvemat taimestumist sulgemata kuivenduskraavid, mis juhivad endiselt vett jääksoo alalt välja. Tükkturba-ala paremat taastaimestumist tingisid taimestunud naaberalad, mis osutusid taastaimestumisel oluliseks leviste allikaks, samuti avaldas taimede kasvule positiivset mõju kõrge veetase, kõrgem soovee toitainetesisaldus ning looduslikule rabaveele sarnane pH.
9. Maardu graniidikaevanduse rajamise ja kaeveõõnte teisese kasutamise võimalused
Autor: Vivika Väizene
Juhendajad: Ph.D Ingo Valgma
Töö valdkond: Loodusteadused ja tehnika
Lühikokkuvõte:
Ehitustegevus vajab Eestis killustikku kogu aeg. Lubjakivikillustik jääb survetugevuse poolest graniitkillustikule alla. Graniitkillustik tagab ehituse kõrgema kvaliteedi. Graniidist valmistatakse ehituskillustikku ehitusbetooni valmistamiseks ja teedeehituses kõigis etappides alates aluskorrast kuni pindamismaterjalini ning liivatamiseks teede libeduse vastu. Seni on Eestis graniittooted valmistatud põhiliselt imporditud toormest, mõningal määral vaid kohalikest rändrahnudest. Hetkel imporditakse graniitkillustikku ligikaudu 1 miljon tonni aastas. Kasutades ära võimaliku Maardu graniidikaevanduse lasumispaiga strateegilist asukohta peamise tarbimispiirkonna läheduses ning sadama ja raudtee vahetus naabruses, saaks asendada imporditava graniitmaterjali kodumaisega. Graniidi kaevandamise järel jäävad järgi tühjad kaeveõõned, mis on lähtuvalt majanduslikust kaalutlusest otstarbekas uuesti kasutusele võtta. Graniidi kaevandamisega kaasnev kaeveõõnte teisene kasutamine võimaldab lahendada Eesti majandusele olulisi probleeme: energiatehnoloogilised probleemid, strateegilised hoidlad ja ladustamine.
10. Mikrovetikate kultiveerimine: kasvutingimuste optimeerimine kolme rohevetikaliigi näitel
Autor: Karin Ojamäe
Juhendajad: Ph.D Kalle Olli.
Töö valdkond: Bio ja keskkonnateadused
Lühikokkuvõte:
Uuriti valgustingimuste mõju rohevetikate Scenedesmus quadricauda, Sphaerocystis schroeterii ja Selenastrum gracile kasvudünaamikale ja biomassi juurdekasvule ajas. Kultuure kasvatati kolmel erineval valgusintensiivsusel, 58, 218 ja 324 μmol m-2s-1 ja 20 _C juures pidevas toiteainete külluses. Päevane biomassi produktsioon oli kogu biomassitiheduse ulatuses kõigil valgusintensiivsustel sarnasel tasemel. Valguse limitatsiooni tõttu oli kultuuride biomassi juurdekasv madal. Häid tulemusi näidanud Scenedesmus quadricauda saavutas keskmisel ja tugeval valgusintensiivsusel päevase biomassi juurdekasvu 0.3 g L-1. Juurdekasv ei olnud biomassi suhtes tundlik, kuna produktsioon oli maksimaalne laia biomassitiheduse juures.
11. Keskkonnateadlikkus kui väärtus Eesti ehitusettevõtete juhtimises
Autor: Riinu Lepa
Juhendaja: Ph.D Laine Simson
Töö valdkond: Ühiskonnateadused ja kultuur
Lühikokkuvõte:
Artikkel käsitleb ehitussektori keskkonnakoormuse vähendamise problemaatikat. Ehitussektor on seotud suure osa keskkonnaprobleemidega arvestades hoonete „sünnist surmani" aspekte. Jätkusuutlikuma ehituse vajadust tunnustavad ka mitmed rahvusvahelised, sh. ehitussektorit esindavad organisatsioonid. Siiski ei ole peale vabatahtlikkuse alusel rakendatavate keskkonnastandardite ning soovituste loodud midagi, mis aitaks säästlikku arengut ehitussektoris kujundada. Autor uurib Eesti 4 suuremat ehitusettevõtet, et selgitada nende keskkonnaalast teadlikkust ja vastutuse võtmise valmisolekut. Autor kasutab ettevõtte sotsiaalse vastutuse kontseptsiooni seletamaks keskkonna-alase vastutustunde olemust ja olulisust. Uuringu eesmärk on kaardistada ehitusettevõtete keskkonna väärtustamise taset, sh. Olemasolevaid keskkonnaalaseid tegevusi ja strateegilisi plaane 3-5 aasta lõikes. Eestis on see valdkond seni uurimata ning teave Eesti ehitusettevõtete tegevuse kohta keskkonnateadlikkuse valdkonnas seni puudub. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti suuremad ehitusettevõtted ei ole veel valmis laiema keskkonna-alase vastutustunde võtmiseks. Ehitusettevõtete hinnagul seisneb nende keskkonnamõju vaid ehitusplatsil toimuvate tegevuste ja ehitusjäätmete poolt tekitatud mõjus. Uuritud ettevõtted rakendavad ISO keskkonnastandardit, mis võimaldab ettevõttel süsteemselt hoida jäätmete teket ja ehitusplatsi riske kontrolli all. Uuringust selgus üks olulisemaid probleeme ehitussektori jätkusuutlikumaks arendamisel: ehitusteenuses on mitmeid osapooli, kelle vahel vastutuse jaotamiseks hoone kui terviku keskkonnamõjude eest ei ole alust. Uuringu tulemused on vajalikuks informatsiooniks vastutustundliku ettevõtlusega ja keskkonnatemaatikaga tegelevatele organisatisoonidele Eestis. Autor jätkab uurimuse tulemusena selgunud vastutuse jaotamise problemaatika käsitlemist oma doktoritöö raames.
12. Tallinna Linnaorganisatsiooni võimalused jätkusuutlikuks arenguks
Autor: Lea Roostalu
Juhendaja: Harald Kitzmann
Töö valdkond: Ühiskonnateadused ja kultuur
Lühikokkuvõte:
Artiklis vaadeldakse Tallinna linnaorganisatsiooni kui Eesti suurima kohaliku omavalitsuse jätkusuutliku arengu võimalusi. Linnaorganisatsiooni kuulub ligemale 300 asutust ja seal töötab üle 20 000 inimese, st sisuliselt on tegu kontserniga. Jätkusuutlikkuse printsiipi toetab professor Johannes Rüegg-Stürmi poolt välja töötatud ettevõtte juhtimismudel. Ehkki linnaorganisatsiooni juhtimismudelit on viimse 5 aasta jooksul oluliselt uuendatud, on see siiski liialt finantskeskne ega pole piisavalt orienteeritud jätkusuutlikkusele, vähemalt mitte selle laiemas mõttes ehk kõikidele huvigruppidele suunatud tulemuste kolmikvaates (majanduslikud, keskkonna-alased ja sotsiaalsed näitajad). Seoses ühinemisega Aalborgi hartaga on aga jätkusuutlikkuse teema muutunud Tallinna linnas aktuaalseks. Keskkonnaametis moodustatud töögrupp, millega autor vabatahtlikult ühines, otsustas leida jätkusuutlikkuse aruandluse GRI indikaatorid linnaorganisatsiooni jaoks aastatel 2005-2007.
