Grupitöö nr 1. Linna suurimad reostajad - tolm, müra, vibratsioon
Juhendaja: Martin Kaljuste, OÜ Inseneribüroo STEIGER keskkonnalabori spetsialist.
 
Eesmärk: tutvustada erinevaid reostustegureid, mis esinevad linnas, nagu tolm, müra, vibratsioon. Teha otseseid mõõtmisi ning nende analüüsi modelleerimisprogrammidega. Selgitati välja, kas Aegviidu alevikus antud tegurid mõjutavad inimeste elukvaliteeti.

Grupitööd alustati välitööga Aegviidu alevikus Piibe maantee ja raudtee ristil. Välitöö algas erinevate seadmete tutvustamisega (kaks seismograafi, müramõõtja, õhu tolmususe mõõtja, kaasaskantav ilmajaam). Tutvustamise järel tehti otseseid mõõtmisi, kus mõõdeti Tallinn-Aegviidu rongi poolt põhjustatud vibratsioone, Piibe maantee liiklusest põhjustatud mürataset ning kohaliku aleviku tolmu sisaldust õhus. Lisaks määrati kaasaskantava ilmajaamaga välisõhu temperatuur, tuule kiirus ning suund, õhurõhk ja suhteline õhuniiskus.

Peale välitööd kogunes grupp siseruumidesse, kus jaguneti kahte rühma. Esimese rühma ülesandeks oli välitööl kogutud materjali analüüs ning teise grupi ülesandeks oli Piibe maantee lõigu tolmu mudeli koostamine.

Mõõtmistulemustest selgus, et Piibe maantee müratase jäi küll lubatud piirnormide piiresse, kuid vaid mõne detsibelliga. Arvestades, et suuremates asulates on liiklusintensiivsus kordades suurem kui Piibe maanteel, võis järeldada, et olukord linnades võib päris halb olla.

Vibratsiooni mõõtmistulemustest selgus, et elektrirongidest põhjustatud vibratsioon ei avalda ohtu ümbruskonna hoonete konstruktsioonidele kui nad pole ehitatud lähemale kui 10 m raudteest.

Kuna maas oli paks lumekate, ei olnud oodata suuri tolmukontsentratsioone. Mõõtmistulemused jäid 10 korda väiksemaks kui Eesti Vabariigi määruses lubatud. Küll aga tehti tolmu mudel, kus prognoositi tolmu tekkimist ja hajumist suvekuudel. Selgus, et kuivade ja soojade ilmastikuolude esinemisel võivad Piibe maanteest õhku paisatud tolmu kontsentratsioonid kujutada ohtu kohalikule elanikkonnale.

Grupitöö lõpus allesjäänud aega kasutati müra modelleerimise tarkvaraga tutvumiseks, kus näiteks võeti jällegi Piibe maantee. Prooviti, et kuidas avaldab liiklusintensiivsuse muutumine mõju tekkivale müratasemele. Lisaks katsetati erinevaid müra alandamise meetmeid nagu müratõkkeseinad, mets ja hooned ning vaadeldi nende efektiivsust.

Grupitöö lõpus koostati ka plakat, mis kajastas 5 tunni jooksul tehtud tööd ja tulemusi.
 
Grupitöös osalesid: Lauri Toom, Meelis Tapo, Triin Nõu, Teele Nigola, Leo Rummel, Veljo Kimmel, Teibi Torm, Kaidi Lehtmets

Grupitöö nr 2. Linnade ümbruses olevate karjääride toomine linnapilti
Juhendaja: Vesta Kõpp, TTÜ Mäeinstituudi doktorant. Töötab OÜ-s Inseneribüroo STEIGER mäeinsenerina ja igapäevatöös puutub kokku kaevandatud alade korrastamisega.

Grupitöö eesmärgiks oli leida linnas asuvale ammendunud karjäärile uus funktsioon, mis on vastuvõetav kohalikele elanikele. Maavara kaevandamise tulemusena tekkinud aukkaeveõõs on siiani olnud linnaruumi osa aga suletud territoorium kaevandamisega mitteseotud isikutele. Vaja on korrastada karjäär nii, et sellel oleks mitu kasutusfunktsiooni, ja mis oleks esteetiliselt nauditav.

Grupitöö käigus anti lühiülevaade kaevandamisega rikutud maa korrastamisest, karjääridest linnas ja selle lähistel, maavaradest, mäeeraldistest jms. Tutvustati grupitöös osalejatele tehnoloogilist ja bioloogilist korrastamist. Grupiga käidi vaatamas osaliselt korrastatud Selli kruusakarjääri, mis asub Harjumaal.

Töös osalejad valmistasid omandatud info põhjal ühe linnas asuva karjääri korrastamismaketi. Ehk siis korrastati lubjakivikarjääre (arendajaid 3, mäeeraldisi praegu vähemalt 4) Väo maardlas, mis asuvad Tallinnas. Abivahenditeks maketi koostamisel oli vahtplast, ortofoto mõõtkavaga 1: 2000, pliiatsid, käärid, liimid, taimede varred jne jne.

Grupitöö tulemusena valmis Lasnamäe linnaosaga kokkusulav korrastatud karjäär, milles on osaliselt tehisveekogu, tööstust (Väo elektrijaam), seiklusparki, elamumaad ja haljasala.

Grupitöös osalesid: Gen Mandre, Kauri Kivipõld, Eigo Tarkin, Helene Urva, Olga Beldjajeva, Eneli Niinepuu, Evelin Reimand, Liselle Mürk, Ita Ilves

Grupitöö nr 3. Jalgrattaga iga päeva ja igale poole
Juhendajad: Tuuli Trikkant Tartu Pärmivabriku Töökojast, Ilmar Part ja Mari Jüssi Eesti Rohelisest Liikumisest.

Grupitöös tutvuti Eesti tänavate rattasõbrilikkuse hetkeolukorraga ning anti ülevaade mida ja kuidas on erinevad organisatsioonid (Jalgrattalinn Tartu, Eesti Roheline Liikumine, Vänta Aga!) teinud või tegemas saavutamaks paremaid rattasõidu võimalusi.

Arutati ja jagati kogemusi (enamus grupitöös osalejaid olid aktiivsed ratturid, kellest osadel ka välismaal sõitmise kogemus) aktuaalsete rattasõiduga seotud teemade üle - kas sõita kõnniteedel või mitte, rattavargustest, rattaparklate vähesusest, aastaläbi rattaga sõitmisest jne.

Mari Jüssi tutvustas Eesti Rohelise Liikumise projekti „Rattarikkaks!" ettevõtmisi: heade rattaga sõitmise teede (mitte ainult rattateed!) kaardistamine läbi veebilehe www.bikekly.com, Eesti kõrgkoolide ja linnade rattasõbralikkuse konkurss, rattaparanduse töökojad jms. Osalejad hindasid ankeedis oma kodulinna rattasõbralikkust ja samas andsid seeläbi ka tagassidet ankeedi koostajatele.

Kahes grupis (Tallinn ja Tartu) mõeldi võimalike rattalaenutuste lahenduste peale. Jõuti järeldusele, et kõige parem oleks kohaliku omavalitsuse toetusel korraldatav süsteem. Rattalaenu punkte oleks palju ja võrdselt jaotatuna linnaosadesse, kus laenupunkt (ehk rattaid hoidev rest) oleks sarnane Lääne-Euroopas kasutatavatele. Laenutajate identifitseerimiseks võiks kasutada ID-kaardi põhist lahendust.

Töögrupis vaadati filme Kopenhaageni (ratta)liikluse korraldusest ning videosid sellest kuidas mujal maailmas on inimesed ratastele lisanud lõbusaid funtsioone (nt tuld purskav ratas) või muul moel on väga omanäoliseks ümberehitanud.

Viimaks „tuuniti" ratturitega seotud liiklusmärke veidi elusamaks - ratta selga joonistati erinevat tüüpi rattureid. Grupitöö lõpetuseks prooviti ka ise mõelda, kuidas ja milliseks võiks oma rattaid ehitada, või millised funktsioonid ja lisavarustus võiks rattal veel olla.
 
Grupitöös osalesid: Paula Reemann, Kalev Nõupuu, kadri Klementi, Aljona Karlševa, Uku Kaarde, Krista Pärn, Tormi Reinson, Karin Kilk, Maarja Ervald, Maris Noor, Aigi Lust, Aristotelis Verykios, Kalle Kulbok

Grupitöö nr 4. Linnamööbel
Juhendaja ja moderaator Raivo Raidvee, arhitektuuriüliõpilane, vabal ajal disainer pärmivabriku töökojas (www.praak.ee). Arutlusse tuuma lisama olid palutud Aavo Ermel (Kunstnik, endine Tallinna linnadisainer) ja Oliver Alver (Viimsi valla planeerimisameti juhataja, end. Rakvere linnaarhitekt).

Grupitöö eesmärgiks oli tekitada osalejates julgust sekkuda linnakeskkonna kujunemisse läbi linnamööbli rohujuure tasandilt.

Arutelu käigus tehti selgeks mis on linnamööbli roll elukeskkonnas läbi aegade, samuti saime ülevaate uue linnamööbli kujundamisel ja linna paigutamisel vajalikest protseduurireeglitest ning erinevate osapoolte rollidest selle juures.

Grupitöö praktilises pooles oli eesmärgiks linnamööbli abil parendada olemasolevat keskkonda. Otsustati üksmeelselt poolduda - üks seltskond muutis Kesk-Ameerika/Luha viie tee ristmiku Uue-Maailma keskväljakuks ja leiutas väljaku parema kasutamise tarvis multifunktsionaalse "kasti". "Kast" võib täita näiteks turuleti, pingi või moodul-lava elemendi funktsioone. Teine kamp tegeles linnaga abstraktsemalt ja vormistas oma tulemused lustlikult savist. Vooliti pink-kiik, kõverpeegel, moodultribüünid, limonaadi purskkaev, mitmeid skulptuure/väikevorme, mille eesmärgiks oleks valdavalt linnakodanike tuju tõsta.

Grupitöös osalesid: Henn Runnel, Kirke Narusk, Tõnis Uusnurm, Katrin Tomson, Kadi Markna, Kristian Nigul, Katre Karja, Triin Tarv, Björn Frostell, Rait Parts, Kristjan Indus, Madle Lippus


Grupitöö nr 5. TerraLook - vaatame maailma satelliitpiltide abil
Juhendaja: Piret Toonpere, TTÜ ehitusteaduskonna magistrant ning keskkonnakaitse spetsialist eraettevõttes.
Tehniliselt abistas: Ain Anepaio, TTÜ Mäeinstituudi spetsialist

Grupitöö eesmärk: Tutvuda satelliitpiltidega ning nende kasutusvõimalustega. Tutvustada vabavaralist satelliitpiltide töötlusprogrammi TerraLook, mida on võimalik kasutada nii looduskaitses kui planeerimises töövahendina.

Grupitöö sissejuhatuses anti teoreetiline ülevaade satelliitpiltide olemusest ning kasutusvõimalusest. Seejärel tutvustati TerraLook programmi ajalugu, kujunemist ning eesmärke.

Grupitöö praktilise osa käigus püüti õppida ning kasutada TerraLook programmi põhikäsklusi võttes lähtematerjaliks kaks eri ajast pärinevat satelliitfotot Tallinnast. Kahjuks on TerraLooki näol tegemist arendusjärgus oleva programmiga ning ilmnes tehnilisi viperusi, mis ei võimaldanud programmi soovitud viisil kõigis arvutites kasutada. Siiski saadi aimdus kuidas programmi oleks võimalik kasutada.
Grupitöö lõpuetapis tutvuti teiste vabavaraliste satelliitpiltide allikate ning programmidega: Google Earth, Earthshots (http://earthshots.usgs.gov), Atlas of our changing world (http://na.unep.net/digital_atlas2/google.php), Digitalglobe (http://www.digitalglobe.com/) jt.

Grupitöö lõppes aruteluga millised on tuleviku väljavaated satelliitpiltide kasutamiseks ning võeti plakatil kokku grupitöös teada saadu.

Grupitöös osalesid: Karin Ojamäe, Heidi Tuhkanen, Mariliis Lehtveer, Martin Heinvee, Tiit Rahe, Priit Tinits, Markus Vihma, Merlis Tristan Sepp, Triin Triisberg


Grupitöö nr 7. Muinsuskaitse ja miljööväärtus
Juhendaja: Kerli Simagina - Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja arhitektuuri konserveerimise eriala magistrant.

Grupitöö eesmärgiks oli anda ülevaade muinsuskaitseameti tööst ja tutvustada miljööväärtuslikes eluasemepiirkondades kehtestatud planeeringulisi ja ehituslikke regulatsioone. Praktilise osa eesmärgiks oli näidata võimalusi, kuidas säästvalt remontida ja kujundada lihtsate vahenditega isikupärast ruumi.

Grupitöö esimeses osas räägiti lahti mõisted nagu miljööala, mälestis, renoveerimine, konserveerimine ja restaureerimine. Eestis pole need mõisted olnud seadusandlikult täpselt paika pandud, mille tõttu on palju muinsuskaitsealased ettekirjutused ja nõuded kohtus kehtetuks tunnistatud. Selgitati, et muinsuskaitseameti eesmärgiks pole linnaruumi arengut pidurdada, vaid et ei taheta lasta rikkuda miljööd mingite hetkevajaduste rahuldamiseks ja anda seeläbi tulevikus võimalus sobivate ideede teostumiseks.

Pärast loengu osa läksime tutvuma Nelijärve Pääsu villaga, räägiti maja minevikust ja selle remontimise loost.

Kolmandas, praktilises osas, näidati kuidas kaunistada lubikrohviseid pindu. Krohvisime väikesed glasuurplaadid ja maalisime nendele. Näidati kuidas linaõlivärnitsa abil saab teha žabloonpaberit, millega on võimalik seintele erinevaid mustreid luua.

Grupitöö nr 8. Märka maavara ja linnas!
Juhendajateks olid TTÜ Mäeinstituudi professor, direktor ja mäeinsener Ingo Valgma, mäeinstituudi seismoloog Heidi Soosalu ja magistrant Ave-Õnne Õnnis, abilistena magistrant Margit Kolats ning geotehnoloogia bakalaureuse tudeng Sander Kahk.

Grupitöö eesmärgiks oli panna inimesed mõtlema,  milline on  linn, mis meid ümbritseb ja millest see kõik ehitatud on. Sissejuhatuseks olid loengud kivimite geoloogiast, Eestis leiduvate maavarade kasutamisest, kaevandamisest ja linnade planeerimisest. Samuti oli võimalus oma silmaga üle vaadata Eestis leiduvad maavarad.

Grupitöö praktiline osa seisnes kahes radikaalses maailmavaates, kus ühel grupil tuli ehitada linn, kus kasutada võis ainult maavarasid ning teine grupp pidi piirduma vaid primitiivsete loodusvaradega. Grupiöö eesmärk oli meelde tuletada  tasakaalu, mida loodus meile pakub ja mida peaksime ise ka silmas pidama. Valminud linnad olid atraktiivsed ning fantaasiast puudus ei näinud olevat. Lõpetuseks tehti linnade tutvustus ning toodi välja ehitamise ja keskkonna puudused ning eelised.

Kokkuvõttes võib öelda, et maavarad ümbritsevad meid kõikjal ning selleks, et  üles ehitada üks modernne linn on vaja rajada mitu korda suurematele aladele karjääre ning kaevandusi. Põhimõttelisele  küsimusele, kas  sada bambusest onni on parem kui üks pilvelõhkuja või mitte,  jäi vastuse otsimine igale grupitöölisele iseseisvaks ülesandeks.
Pilte valminud plakatitest ning toimunud tööst leiab peatselt ka TTÜ Mäeinstituudi kodulehelt mi.ttu.ee

Grupitöös osalesid: Edgar Kaare, Rita Strandberg, Kairi Leibur, Margit Kolats, Peep Jürmann, Ahto Jaago, Meeli Alber, Merko Mägi, Liis Sinijärv, Liisi Balin, Kärt-Mari Paju, Marko Mägi


Grupitöö nr 10. Väärtused ja valikute ja käitumise kujundajad
Juhendaja: Liina Randmann, kes on  TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi, psühholoogia õppetooli lektor ja doktorant

Grupitöö eesmärgiks oli selgusele jõuda oma väärtustes ja selles, kuidas need mõjutavad meie valikuid ja otsuseid. Kuidas me käitume oma valikutest lähtuvalt ja kuidas muudame teistele oma väärtused ja vajadused nähtavaks.

Grupitöö käigus vesteldi väärtuste kujunemisest, arutleti meid ümbritsevast keskkonnast, kuidas võivad väärtused muutuda või vastuollu sattuda.

Elav diskusiooni toimus küsimuste üle kas inimesel on instinktid? Kuidas ja kui palju me oleme valmis ning nõus, ja kas me peaksime, muutma ennast ümbritsevat keskkonda, teisest keskkonnast tulevatel ja teiseste väärtustega inimestel.

Grupitöö tulemusena said osalejad teha kolm erinevat testi, kus selgus „Millised väärtused on MINU jaoks tähtsad juhtprintsiipidena MINU elus ja millised väärtused on vähem olulised?"

Grupitöös osalesid:  Liisi Ventsel, Aide Kaar, Kairi Mänd, Maria Isabel Aro, Kadri Reinsoo, Kadri Saarepuu, Tuomas Lehtonen, Helis Vahtra, Andrey Tentykov, Kadri Vider, Kadri Kalle, Kärt Pill, Mart Hiob